Aasta tegijad looduses on valitud

Nõnda nagu inimühiskonnas, ei ole looduseski kõik võrdsed. Mõni mees või naine on võimule lähemal kui teised ja need omakorda võimukamad kolmandatest. Ja nii edasi. Looduse ebavõrdsus avaldub eriti hästi inimeste tavas nimetada aasta loom, lind, puu ja nii edasi. Eelmisel nädalal jõudis meie looduse tänavuste tegijate valimine lõpule.

Lind, puu ja orhidee

Eestis on aasta lindu valitud 1995. aastast, kui selleks sai rukkirääk. Ornitoloogiaühing on aasta linnuks 2018 nimetanud Euroopa suurima kanalise metsise ehk mõtuse. Temaga looduses kohtumine muutub aina harvemaks. Kõige rohkem kahju teeb sellele linnule asjatundjate arvates metsade lageraie.

Aasta puud on ajakirja Eesti Loodus toimetus valinud aastast 1996. Esimene oli kadakas, tänavune on laukapuu, teise kaitsekategooriasse kuuluv asteldega luuviljaline, kes on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Et teda on kasvatatud ilupõõsana, siis on metsistunud laukapuud leitud ka Eesti mandriosast.

Eesti orhideekaitse klubi valis detsembris aasta orhideeks kauni kuldkinga, Euroopa suurimate õitega orhidee. Klubi kuulutas välja aasta orhidee üheksandat korda.

Muld, loom ja seen

Eesti mullateaduse seltsi ja Eesti maaülikooli koostöös sai samuti detsembris aasta 2018 mulla tiitli näivleetunud muld, mis professor Alar Astoveri hinnangul kuulub Lõuna-Eesti viljakaimate muldade hulka.

Eesti looduskaitse seltsi jõulukonverentsil kuulutasid terioloogid Tiit Maran ja Peep Männil aasta loomaks 2018 ilvese.

Eesti mükoloogiaühing valis detsembris 2018. aasta seeneks tuletaela. Tema viljakehad kasvavad kaskedel ja harvem teistel lehtpuudel ning vanasti on teda kasutatud tule süütamiseks, teatas ühingu esimees Külli Kalamees.

Sammal ja liblikas

Samblasõprade esindajana teatas Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Kai Vellak, et 28. detsembril sai valitud aasta samblaks 2018 napi häälteenamusega turbasammalde ees laanik.

Alles eelmisel nädalal teatas Eesti lepidopteroloogide seltsi esindaja Aleksander Pototski, et aasta liblikaks osutus seltsi liikmete arutelu tulemusena pääsusaba. Pääsusaba valiti üldrahvalikul hääletamisel vastaval veebilehel ühtlasi Eesti rahvusliblikaks.

Aasta muld, sammal ja nii edasi on kogu muust Eesti loodusest tänavuseks aastaks esile tõstetud, kuid mitte ebavõrdsuse suurendamiseks. Looduse asjatundjad põhjendavad seda asjaoluga, et nii saab tutvustada linde, puid, seeni ja nii edasi ka üldisemalt ning ühtlasi selgitada nende kõikide kaitse vajadusi.