/nginx/o/2018/01/08/7470737t1h13cf.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi patoloog Živile Riispere ja sisearst Peeter Saadla said hiljuti kingiks elusuuruse portree, mis on maalitud neist endast ning mille sünnist neil aimugi ei olnud. Ka ei teadnud nad, et just nemad nimetatakse kliinikumis 2017. aasta parimateks kolleegideks.
«Olin üllatunud, sõnatu ja ehmunud ühekorraga,» meenutas sündmust Živile Riispere. «Selle tunnustuse väärilisi häid arste on meil kliinikumis ju palju. Samas olen õnnelik ning arvan, et see tunnustus on mitte ainult minule, vaid kogu patoloogiateenistusele tubli töö ja sõbralikkuse eest.»
Ka Peeter Saadla ütles, et kolleegidelt sellise tunnustuse saamine tuli talle suure üllatusena ning see selgus tõesti alles kliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühisel aastalõpukontserdil.
Aasta varem pälvisid sama tiitli Vivika Adamson, kes on kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arst, ning Silver Sarapuu, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku esimese intensiivravi osakonna juhataja. Just nemad pidid seekord koos eetikakomiteega otsustama, kellele anda välja järgmised preemiad.
Vivika Adamsoni sõnul on see kena ja südantsoojendav võimalus tunnustada meeskonnatöö oskust, kuid see on ka raske ülesanne. «Kui oleks minu teha, annaksin välja sadu tunnustusi. Keerulisemaks teeb ülesande klausel, et väljavalitu ei tohi töötada samas struktuuriüksuses,» rääkis ta. «Me valisime välja doktorid Živile Riispere ja Peeter Saadla, kel mõlemal on oskus probleeme märgata, oskus vastu tulla, süveneda, oskus aidata – neid oskusi on muidugi veel ja veel.»
Živile Riispere pidas temast maalitud portreed suurepäraseks ning oli väga tänulik kunstnik Elo-Mai Mikelsaarele, kes on selle ühe foto järgi loonud. Ta ütles, et esialgu asub pilt patoloogiateenistuse konsiiliumi ruumis, kuid edaspidi leiab ta sellele koha oma kodus.
Portree Peeter Saadlast maalis kunstnik Allan Kukk.
Doktor Saadla kommenteeris seda nii, et vähemasti kõik need, kes pilti on näinud, on öelnud, et ta karakteri põhijooned on seal hästi tabatud, ning et teos leiab koha tema koduses töötoas.
Kolleegipreemia saajatel on nüüd omakorda ülesanne leida aasta lõpuks uued laureaadid.
Küsimuse peale, kes on hea arst, vastas dr Saadla, et tema sümpaatia kuulub neile kolleegidele, kes vaatamata oma tihedale töögraafikule leiavad aega probleemide ja rõõmude arutamiseks, kes lähevad patsientide abistamisel lõpuni või vähemalt püüavad leida lõplikku lahendust, kuigi see ei ole alati võimalik. «Hea kolleeg on otsekohene ja aus, väga heade erialaste teadmistega, abivalmis ning sooja suhtumisega haigetesse, kolleegidesse, õpetatavatesse, ning selline inimene, kes on loomupäraselt vastutustundlik,» kirjeldas ta. «Kindlasti ei saa heaks kolleegiks üksinda, seega on väga oluline kogu meeskond. Mina ise olen selles osas õnnelik inimene, sest minu ümber on armastav perekond ja toetav ning hooliv kolleegide ring.»
Ka dr Riispere ütles, et hea kolleegi eeldus on töökus, ausus, oma vigade tunnustamine ning pidev enese täiendamine ja meeskonnas töötamise oskus.
Nad mõlemad lisasid, et kandidaate järgmise kolleegipreemia saamiseks on mõttes palju, aga oma otsust ei ole nad veel teinud.
Kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael lisas, et kliinikum pingutab väga, et kolleegipreemia oleks saajaile rõõmus üllatus, ka fotod, mille järgi maalid sünnivad, otsitakse välja nii, et portreteeritavad ise sellest midagi ei tea.
Parima kolleegi preemia idee kuulub kliinikumi eetikakomitee liikmele dr Ain Kaarele, kes on leidnud, et arstidevahelisi häid suhteid tuleb tunnustada ja au sees hoida.