Näitusel peegeldub Tartu kunsti kesine aasta

Krista Piirimäe
, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mall Nukke triptühhoni «Vaade vastupidisele linnale» (õli lõuendil) ees on Marina Nerro kolm «Figurat» (marmor).
Mall Nukke triptühhoni «Vaade vastupidisele linnale» (õli lõuendil) ees on Marina Nerro kolm «Figurat» (marmor). Foto: Margus Ansu

Juba aastaid teeb Tartu kunstnike liit eksperimente: kas aastanäitused paneb kokku asjatundjate žürii või teeb valiku kujundaja. Teoreetiliselt peaks žüriiga näitused olema eriti head, mis enamasti nii ongi. Kujundajatest oli väga range ainult Leonhard Lapin, kõik teised on püüdnud seintele mahutada võimalikult palju pilte. Mis on ka demokraatlik ja mõistetav, sest paljudele Tartu kunstnikele on aastanäitus ainus võimalus oma loomingut esitleda.

Kunstimajas avatud aasta­näituse kujundajad Peeter Krosmann ja leedulanna Miglė Kosinskaitė ongi mõelnud sellele viimasele. Ning nad on suutnud ka 104 autori igale teosele (sh 2017 surnud Maia Juhkami ja Ulve Särevi tööd, mille korraldas näitusele Peeter Talvistu) leida sellise koha, et näitus on hästi vaadeldav.

Tore on märgata, et kujundamisel on arvestatud nii väljapaneku harmooniat kui ka sisulist seost. Näituse teosed ise pakuvad vähe üllatusi ja mõnedki tuntumad kunstnikud on andnud keskpärasel tasemel töid, nii et väljapanekus on näha Tartu kunsti kesine aasta.

Teisel korrusel

Teise korruse suure saali vasakusse poolde on Per William Peterseni skulptuuri «Kunst tappa kunsti» ja Andres Sütevaka keraamika ning Marina Nerro marmorkujukeste ümber koondatud heledamad ning tagatoas sini-pruunikoloriitsed maalid.

Enn Põldroosi maal «Rünnak kaardimajale» (akrüül ja õli lõuendil).
Enn Põldroosi maal «Rünnak kaardimajale» (akrüül ja õli lõuendil). Foto: Margus Ansu

Uksest siseneja vasakut kätt jääb näituse vaimukaim teos, Enn Põldroosi «Rünnak kaardimajale», kus kaardimaja poole tormavaid rahvamasse takistavad mingid salapärased mustad jõud-inimesed. Kõrval on Piret Kullerkupu pisikesed mustjaskoloriitsed maastikud.

Vastasseinas on põnev duo: Irina Krivonogova «Abstrakt» ja tema viieaastase poja Mats Kallavuse maal «Mina». Neist paremal Siiri Jürise õudukas ja vasakul Meiu Mündi verine maal, mõlemad sinisel taustal. Nendega sobib kokku Gleb Netchvolodovi veripunane «Hamlet 3018».

Hamleti maalil on mingid mullid. Mull sisustab ka Imat Suumanni tänavavaatega maali. Selle nurga kõige positiivsem teos on Martti Ruusi «Hele luht».

Maa ja mere teemalise kõrvalruumi tähtteos on Mall Nukke triptühhon «Vaade vastupidisele linnale». Autori sõnul peegeldab värviliselt vibreeriv vesi hoonete murenemist ja lagunemist. Vastasseina silmapaistvaim maal on Johanna Mudisti «Surnud luik», mida täiendab Kalli Kalde «Maannguaq, Hüljes ja Püha Mägi».

Tore on märgata, et kujundamisel on arvestatud nii väljapaneku harmooniat kui ka sisulist seost.

Väljapaneku uhkeim vaade avaneb suure saali teisel poolel: Ahti Seppeti skulptuur «Pohmellis jalutuskäik hommikuses suurlinnas», Tõnis Paberiti «Otsus hukkunute kohta», Ilmar Kruusamäe «Ave» (Ave Alavainu portree) ja läbi avatud ukse Regina-Mareta Soonseina suurejooneline aktikompositsioon «Kood».

«Koodi» figuure ei markeeri selged kontuurid, vaid horisontaalselt looklevate joonte järsud võnked. Need eraldavad ja samas ühendavad naisi ja mehi. See tehniliselt meisterlik teos on monumentaalne ja ühtaegu emotsionaalne.

Enamasti oli teostele seinapinda nii vähe, et Peeter Krosmann nimetab oma paigutusi kollaažideks ja vabandab, nagu võib kuulda fuajees videost. Üks nn kollaaž asub Ahti Seppeti skulptuuri taga.

Esimesel korrusel

Väike galerii kunstimaja esimesel korrusel jätab üsna väikekodanliku mulje. Elo-Mai Mikelsaare maalid ja Eero Ijavoineni skulptuurid on ühed vähesed, mille kohta seda öelda ei saa.

Monumentaalgaleriis on Maarja Nõmmiku maal sarjast «Juhtumisi» (õli lõuendil).
Monumentaalgaleriis on Maarja Nõmmiku maal sarjast «Juhtumisi» (õli lõuendil). Foto: Autori repro

Monumentaalgalerii on nauditavam. Seal asub väljapaneku suurim, Enn Tegova sürrealistlik  maal, mis kujutab Stenbocki maja, ülikooli kuut sammast ja orkestrit.

Tuumaka nurga moodustavad Veiko Klemmeri nääriteemaline «Kohtumine» ja Jaanus Eensalu «Mees, naine, muusikamees», mis sobitub hästi Robert Suvi vitraažiliku teosega «Naine tätoveeringuga». Kogu ruumi kroonib Maarja Nõmmiku mitmeti tõlgendatav «Juhtumisi».

Mõlemal korrusel on ka midagi nüüdisaegset. Need on Patrick Tubin McGinley viis teost, millega kaasnevad helid: ühes paadi loksumine, teises kivi veeremine, järgmistes justkui tööpingi vilin, puunagin ja torukohin.

Avatud 14. jaanuarini

  • Tartu kunsti aastanäitus avati Tartu kunsti­majas 15. detsembril.
  • Väljapanekus on 104 kunstniku loomingut.
  • Näitust saab vaadata 14. jaanuarini.
  • Tartu kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud kolmapäevast esmaspäevani kell 12–18.
  • Nii nagu teised kunstimaja näitused, on ka aasta­näitus tasuta.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles