Andres Anvelt: iga inimene väärib turvalist kodu

FOTO: Mihkel Maripuu

Kaks aastat tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79-aastane naine, sest pliidi alla tuld tehes süttisid tema rõivad. Ta hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid kõndimiseks tugiraami abi vajanud naisel läks see väga raskelt ning taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.

2017. aastal oli kolm päeva enne aasta lõppu tules hukkunud 38 inimest. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 oma kodus. Kokku põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul sai põleng alguse küttekoldest. Eesti kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka suitsuanduri puudumine. 

Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Ja tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima.

Seetõttu otsustasimegi sügisel valitsuses eraldada 1,5 miljonit eurot, et järgneval kahel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. 

Kuidas siis asi käib? Päästeamet on aastate vältel külastanud kümneid tuhandeid kodusid ja märkinud üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Kohalikul omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade oma inimestest, nende eluolust ja nendega juhtunust. Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi neile, kus olukord kõige kiiremat sekkumist vajab. Elanikud ise ei pea kellegi poole pöörduma, vaid abi tuleb ise nende juurde.

Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada.

Esmajärjekorras puudutab see paljulapselisi peresid ja eelkõige üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks investeeringuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendamine või korstna ehitamine ning parandamine kahtlemata nõuab. Tegu võib olla ka hoopis väiksemamahulise, kuid tuleohutuse seisukohalt vägagi olulise tööga, nagu korstna puhastamine, tulekustutite soetamine ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldamine – toetus hõlmab neidki töid. 

Ahiküttega kodus võib elu päästa ka vingugaasiandur ja nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani teha vinguandur kohustuslikuks neis kodudes, kus soojust annab elav tuli. 

Samuti pole vahet, kas elab pere eramus või kortermajas – muresid, mida saab toetuse abil murda, leidub mõlemas.

Juba on välja arvutatud seegi, kui palju omavalitsused raha saavad. 

Tartu linn saab 55 630 eurot, mille eest saab korrastada 16 kodu, ja ülejäänud seitse omavalitsust kokku üle 85 000 euro, mis võimaldab Tartumaal 41 kodu tuleohutumaks muuta. Ja tegu on vaid riigi toetusega. 

Loodan väga, et omavalitsused panevad riigi antud summale teist samapalju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tuntavalt parandada. Turvalisus ei ole luksuskaup ja nii kasvab tuleohutute kodude arv üle Eesti mitmesaja võrra.

Loe ka neid

Tagasi üles