:format(webp)/nginx/o/2018/01/08/7470643t1hefb7.jpg)
Surma ees on kõik võrdsed, kuid aastaid pole Eestis võrdsed olnud viimsele teele läinute lähedased. Pärast seda, kui 2009. aastal kadus riiklik matusetoetus, on paljud Tartumaa omavalitsused jõudu mööda kõigile oma rahast seda toetust maksnud, Tartus on lähedase surma korral erakorralist toetust saanud vaid majanduslikus kitsikuses inimesed ning toimetulekutoetuse saajad.
Sellest aastast taastas valitsus 250-eurose matusetoetuse, mis on mõeldud kõigile, nii paremal kui viletsamal järjel inimestele. Tänavuses riigieelarves on matusetoetusteks neli miljonit eurot.
«See on põhimõtteline muutus, mis on riigi suur abi leinas perele,» ütles Tartu abilinnapea Tiia Teppan. «Lõpp on kõigil ühesugune ning sellepärast ei tohi ka matusetoetuse maksmisel erisusi teha.»
2016. aastal suri 954 tartlast, eelmise aasta 11 kuuga oli jäädavalt lahkunud 873 tartlast ning kuigi aasta see must pool pole veel lõplikult kokku võetud, näitavad arvud, et ka mullu läks manalateele ligi 950 tartlast.
Tänavu maksab Tartu linn riigilt tulevast matusetoetusest 250 eurot lahkunu kohta ehk nii palju, nagu riik ette näeb. Jätkub ka vajaduspõhise toetuse maksmine neile, kellel lähedase matmiseks raha napib.
Riikliku matusetoetuse maksmine ülikoolilinnas juba käib. «Seda saab ka tagantjärele taotleda, kui aasta alguses jäi toetus küsimata,» kinnitas Tiia Teppan. «Lähedastel tuleb inimese surm registriteenistuses registreerida ning seal saab ka juhiseid matusetoetuse saamiseks. Toetuse saab see, kes matused korraldab.»
Abilinnapea lisas, et väljatöötamisel on matusetoetuse maksmise kord. «Pole küll veel nii juhtunud, kuid selle raha pärast võib vaidlusi tulla. Mitu inimest võivad öelda, et nemad korraldavad matuse ja soovivad toetust,» selgitas Tiia Teppan. «Selliste vaidluste ärahoidmiseks ongi kindlat korda tarvis.»
Lõpp on kõigil ühesugune ning sellepärast ei tohi ka matusetoetuse maksmisel erisusi teha, ütles Tiia Teppan.
Ka pisut enam kui 14 600 elanikuga Elva vallas makstakse kõigi lahkunute lähedastele 250 eurot riiklikku matusetoetust. Kuid erinevalt Tartu linnast on Elva valla moodustanud omavalitsused ka varem oma rahast matusetoetust maksnud.
«Puhja vallas oli matusetoetus sada eurot ja selle raha said kõigi lahkunute lähedased,» rääkis Elva valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Milvi Sepp, kes varem töötas Puhja valla sotsiaalnõunikuna. «Ka teistes valdades oli nii, ainult toetuse suurus oli erinev.»
Rahandusministeeriumi andmetel maksid Tartumaa 19 omavalitsust 2016. aastal matusetoetusteks 69 308 ja 2017. aasta kümne kuuga 60 112 eurot. Rahandusministeeriumi andmetes ei kajastu matusetoetuse maksmine Tartu linnas ning Piirissaare ja Peipsiääre vallas.
Iseseisvuse säilitanud Nõo vallas on samuti omavalitsuse rahast aastaid kõigile matusetoetust makstud. 2016. aastal kulus Nõo vallas selleks 6633 ning möödunud aasta algusest oktoobri lõpuni 4596 eurot.
«Nagu riiklik matusetoetus lõppes, hakkas meie vald eranditult kõigile ise seda abiraha maksma,» rääkis Nõo valla sotsiaalosakonna juhataja Ene Mölter. Alguses oli toetus sada, viimastel aastatel 200 eurot.
«Inimesed on selle eest tänulikud, see on vajalik summa olnud kõigile,» märkis Ene Mölter. «Lähedase lahkumine on üldjuhul ju alati ootamatu, inimesed vajavad sellises olukorras ka rahalist toetust.»
Nõo vald maksab sellest aastast kõigile 250 eurot riiklikku matusetoetust ning lisaks valla poolt senist 200-eurost toetust. Valla tänavuses eelarves on oma matusetoetuse raha olemas.
Valla kulul korraldatud kõige odavamad matused on maksnud 450 eurot. «See on tõesti miinimum, krematooriumis ja peielauata, enam odavamalt ei saa,» ütles Ene Mölter. «Klassikalise matuse korral tuleb lähedastel arvestada ikka oma tuhande euroga.»
/nginx/o/2018/01/08/7470641t1he633.png)
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)