Tartu Ülikoolis õppinud ja Tartu tähetorni juhatajana töötanud maailmakuulus astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struve sai oma postmargiploki, millel on kujutatud 19. sajandi üht tähelepanuväärsemat geodeetilist mõõtmist - Struve geodeetilist kaart.
Struve eestvõtmisel aastatel 1816 - 1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud geodeetiline kaar kogupikkusega üle 2800 kilomeetri ulatub Musta mere äärest kuni Norra põhjarannikuni, läbides 10 riiki. Tegu oli 19. sajandi ulatuslikuma kraadimõõtmisega, millega määrati 25°20' vastav meridiaanikaare pikkus, vahendas ülikooli pressiesindaja.
«Kaare mõõtmine oli erakordne näide eri maade teadlaste ja valitsejate koostööst teaduslikul eesmärgil,» kinnitas maa-ameti peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Raivo Vallner. See jäi rohkem kui sajandiks pikimaks meridiaanikaareks, mis läks läbi praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Samade riikide koostöös kanti Struve meridiaanikaar kui erakordne teaduse ja tehnika saavutus 2005. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Eestis on UNESCO Struve meridiaanikaare koordineerimiskomitee liige ja ühtlasi Struve meridiaanikaare kontaktpunkt maa-amet.
Tartu tähetorni projektijuht Reet Mägi ütles, et kui Struve kaare mõõtmine 19. sajandil toimus riikide koostöös, siis tänapäeval toimub riikide koostöös UNESCO egiidi all Struve kaare kui maailmapärandi objekti tutvustamine.
Postmargiplokk, mille kujundas Jaan Saar, valmis Eesti Postil koostöös Eesti, Soome, Läti, Rootsi ja UNESCO-ga. Ploki nominaalväärtus on 1,16 €, selle tiraaž on 40 000.