:format(webp)/nginx/o/2018/01/07/7467771t1h5735.jpg)
Tartu turuhoone müüjad leiavad, et turg on liiga kaua lahti, sest viimasel kahel tunnil on rahvast ja iseäranis ostjaid kasinalt ning leti taga surnuks löödud ajaga jõuaks mujal mõndagi kasulikku teha, kasvõi järgmiseks päevaks peete valmis keeta.
Müüjad tahavad turuhoone varem kinni panna
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
8. jaanuar 2018, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel remonditud turuhoone on pärast värskenduskuuri lahti ka uutel aegadel. Kui tavapäraselt on kauplemine käinud neljani, siis viimastel kuudel on turg äripäevadel lahti kuueni õhtul. Et see nii ei oleks, soovis umbes 80 protsenti tuhatkonnast Tartu turu korraldatud küsitluses osalejast.
«See oli viga,» tõdes reedel näiteks turumüüja Tiia Juks. Ta on üks nendest, kelle kaubavalikus on üksjagu omakasvatatud kraami, aga suvel on vaja aega kasvatamiseks ja talvel kauba ettevalmistamiseks. Kui olla letis kaheksast kuueni, nagu uus kord ette näeb, jääb õhtust aega väheks.
60 allkirja
Ta ei ole oma mõtetega üksi. Tartu turu juhatus on saanud üle 60 allkirjaga pöördumise turu lahtiolekuaja asjus, täpsemini ettepanekuga maja varem kinni panna.
«Seoses õhtupoolikutel (kell 15.00–18.00) ostjate vähesusega teeme ettepaneku muuta kauplemisaeg tööpäevadel ja laupäeval 8.00–16.00,» seisab pöördumises.
Tõsi, kõik allkirja andnud ei ole palunud just selliseid ajaraame. Üks kirjutaja on märkinud, et sobib just kuueni õhtul. Ülejäänud aga sooviksid turu varem kinni panna, enamasti neljast, mõni viiest või poole viiest.
Tartu turu juhataja Ivo Tombak on homme õhtuks kokku kutsunud koosoleku, kus teemat arutatakse, muu hulgas kavatseb Tombak seal rääkida, kui palju ja millal turul tegelikult rahvast käib. Seda võimaldavad iga tunni kohta jälgida ustele pandud loendurid.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/07/7467777t1h42fb.jpg)
Selgub üsna ootuspäraselt, et enim käiakse turul keset päeva. Detsembri tipp-päevadel oli lõuna paiku isegi üle 900 külastaja tunnis, detsembri äripäevade keskmisena käis lõuna paiku tunnis keskmiselt 500–600 turulist. Kell 16–17 oli sõltuvalt päevast 200–400 ostlejat ja viimasel tunnil sõltuvalt päevast 114–255. Kuu keskmisena vastavalt 281 ja 175 inimest tunnis.
Tombak arvas, et seda polegi nii vähe.
Markantsena tõi ta välja, et nädalavahetusel on turg ametlikult lahti kolmeni, kuid laupäeviti loevad loendurid pärast kolme veel üle viiesaja inimese. Kõige hõredam aeg on enne üheksat hommikul, kui turulisi ei tule kokku sadatki.
Aga müüjad tunnevad omal nahal ikkagi muud. Käijaid on õhtuti üksikuid ja oste harva. «Vanad pimedas ei tule ja noortel on vaja minna lastega trenni või neile lasteaeda järele,» ütles Tiina Ott Otti talust.
«Pärast kolme kaob rahvas ära või nad lihtsalt jalutavad,» lisas Veera Piirikivi Leopoldi lihaletist.
Varem lahkuda ei või
Võib ju imestust tekitada, miks on turumüüjate mure, kui kaua hoone lahti on, sest turul on kaubeldud ikka siis, kui kaupa on, lõppeb see otsa, võib koju ära minna. Liiatigi on kauplejad oma leti meetrid kinni maksnud. Kuid elu on teistsugune.
«Ega peremees ei luba kinni panna, Ivo ikka, see on meil nüüd natuke poe moodi,» nentis Piirikivi.
«Me ei tohi varem ära minna, ülemused ei luba,» kinnitas Ott.
Seega olgu ees arstilkäik või õhtul teatrisse minek, letti tühjaks jätta ei või. See tähendab siis, et tuleb leida asendaja, mis on kulu, või loota, et naaberleti müüja on lahke ja hoiab silma peal.
Ja seda kõike olukorras, kui kauplemiskoha hind on remondieelsega võrreldes kahekordistunud. Kellel oli 240 euro pealt kuus 600, kellel 226 euro pealt 504 euroni.
Remondi eel võisid müüjad ise otsustada, kui kaua müüa. Tombak vastas selle peale, et kui kapsamüüjal ikka kapsas otsa saab, ei pea ta turul päeva lõpuni istuma.