Tartu on Vene turistide seas popimaks muutunud

Mullu kevadel juurdeehitise valmis saanud Tartu hotelli leidis pühade ajal tee rohkem idaturiste kui varem. Foto: Margus Ansu

Seekordne pühadeaeg meelitas Tartusse rohkem Vene turiste kui aasta varem. Ida poolt tulevate huvireisijate voo kasvust annab märku Tartu turismiinfokeskuse senisest aktiivsem külastatavus, mis on sageli üle 100 inimese päevas.

Kui vaadata päevade kaupa, mitu Vene päritolu inimest astus infopunkti uksest sisse, on see näitaja 2016. aasta sama perioodiga tublisti kasvanud. Mõningatel juhtudel on erinevus kuni kolmekordne. Näiteks kui selle aasta 4. jaanuaril päris Tartu vaatamisväärsuste kohta infot 110 Vene turisti, siis aasta varem oli samal päeval neid alla neljakümne.

Ei planeeri ette

Üldiselt iseloomustab ida poolt tulnud turisti see, et ta ei tea Tartu vaatamisväärsustest kuigi palju ning oma reisi on ta vähe kavandanud. «Vene turist ei planeeri pikalt. Ta hakkab alles kohapeal vaatama, mida kuskil teha,» ütles turismiinfospetsialist Kaire Savi. 

Äärmisel juhul teatakse suurematest kultuuri- ja meelelahutuskeskustest. Nõnda on infotöötajatel käed-jalad tööd täis, et selgitada võõramaalase huvide põhjal, millist nõu talle anda.

Et esmane tutvumine linnaga libedamalt sujuks, saab huvireisija endale sobiva marsruudikaardi, mis viib uudistaja arhitektuurilisele, kirjanduslikule, muuseumidepõhisele või sportlikule jalutuskäigule mööda linna.

Eesti Rahva Muuseum, Ahhaa teaduskeskus ning V spaa- ja konverentsihotell on täheldanud, et Vene turiste on enam kui eelmistel pühadel, kui siiski alla 10 protsendi kogu külastajate hulgast.

Ahhaa teaduskeskus paistab silma ühe väikese erandiga. Ahhaa külastajate hulgas on venelaste osatähtsus teinud väikese languse, aga sellegipoolest on seal käinud arvuliselt rohkem huvilisi kui tunamullu. 

Teaduskeskuse avalike suhete juhi Mathis Bogensi  sõnul oli idaturistide osakaalu vähenemise taga suurem külastatavus eestlaste seas. Paljuski on arvnäitajaid kõigutanud järjest elavnev siseturism, mis tõi ka Ahhaale möödunud aastal rekordilise üldkülastuse.

Tartu hotellides ööbijate seas on Vene turistide osakaal veidi kasvanud. Näiteks Dorpatis kuni kaks ja Lydias kuni neli protsenti.  

Lydia hotelli juhi Kristo Seli hinnangul on muu hulgas näha huvitavat tendentsi turistide käitumises. Nimelt on venelaste seas kasvanud broneerimata ööbimiste hulk. See tähendab, et klient tuleb samal päeval vastuvõttu ja loodab leida mõne vaba toa. See viitab taas reisi vähesele kavandamisele.

Toitlustuses on märgata samu trende. Kohviku Pierre peremees Mihkel Tammaru nentis, et mõnel päeval on nende juures suisa pool klientidest olnud vene keelt kõnelevad turistid. «Nad liiguvad ringi grupiti ja hõivavad pikalt ette teatamata mitu lauda korraga,» rääkis ta.

Kui kaua Vene turist Tartus aega veedab, sõltub sageli sellest, kuhu ta on öömaja vaadanud. Näiteks Dorpati hotelli müügi- ja turundusjuhi Diana Timbergi sõnul võib Vene turist peatuda nende juures isegi kolm-neli päeva. Endiselt on tüüpiline ööbija üksikturist või pere, kes on läbisõidul oma autoga.

Rohkem ööbijaid

Hotellide täitumus on samuti pühade ajal hea. Näiteks mullu kevadel juurdeehitise valmis saanud Tartu hotellis suurenes tänu lisandunud tubadele ka majutatavate hulk. «Kui 20. detsembrist kuni jaanuarini palus öömaja 325 Vene turisti, siis samal perioodil 2016. aastal, kui lisatube polnud saadaval, ööbis seal 260 venelast,» ütles Tartu hotelli müügijuht Evar Pani.

Töö idast tulnud turisti Tartusse meelitamiseks käib edasi. Paljude majutusasutuste ja turismiatraktsioonide esindajad lubasid, et turundustegevus Venemaal jätkub jõudsalt. Selleks käiakse rahvusvahelistel messidel, luuakse venekeelseid trükiseid ja muud reklaami.