«Tahame Kambja rahvaga rahumeelselt edasi elada, me ei nori nendega tüli,» kinnitas Heiki Sarapuu. «Elu hakkab juba paika loksuma, me pole Kambjast teerulliga üle sõitnud.»
Me ei taha Kambja rahvale liiga teha, aga pidevalt võtavad inimesed meil nööbist kinni ja küsivad, miks on uue valla nimi Kambja, mitte Ülenurme, rääkis Kambja vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu.
Eelmise aasta alguses oli Ülenurme vallas ligi 7400 ja Kambja vallas ligi 2600 elanikku. «Ei kujuta ette, mis tulemuse rahvaküsitlus annab,» märkis Rauno Kiuru. «Ausalt öeldes võiks rahvahääletusele kuluva aja ja rahaga midagi muud kasulikku teha. Aga olgu peale, las rahvas ütleb oma sõna ja siis saame selle teema ära lõpetada.»
Pikem ja lühem ajalugu
Ühegi teise uue omavalitsuse nimevahetuse kavatsusest pole riigihalduse ministrile ega valitsusele teada antud, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Karel Hanni.
«Kuna üldjuhul muudetakse valla nimesid väga harva, eeldab nimemuutmine põhjalikku kaalumist, põhjendamist ning avatud menetlust,» märkis Karel Hanni. «Nime võimaliku muutmise otsustab lõplikult vabariigi valitsus. Teisalt tuleb arvestada, et valitsus on hiljuti juba Kambja valla nime küsimust arutanud ja oma otsuse teinud.»
Viimasega pidas ta silmas fakti, et valitsus otsustas kohanimenõukogu soovitusel Ülenurme ja Kambja vallast moodustatud uuele omavalitsusele panna nimeks Kambja vald. Kohanimenõukogu soovitas nimeks Kambja valda kui ajaloolist kihelkonnanime – 15. sajandil oli tekkinud Kambja kihelkond, mis hõlmas mõlema valla territooriumi. Ülenurme ja Kambja valla ühinemisel tekkinud ühendvald ei kattu küll täpselt omaaegsete kihelkondadega, aga suurem osa uuest vallast jääb Kambja kihelkonna piiridesse.
Ülenurme vald paikneb alal, mille kihelkondlik kuuluvus on kirev, haarates tükke ka Nõo ja Tartu-Maarja kihelkonnast. Kambja on ajaloolisem nimi (mainitud 15. sajandil, võib-olla oli kihelkonnana olemas juba 14. sajandil). Ülenurme nimi pärineb 17. sajandist, täpsemalt mõisa nimest. Ülenurme kui vallanimi pärineb Nõukogude-aegsest külanõukogu nimest ning kohanimenõukogu hinnangul ei ole sellel niisugust maa-ala tähise kaalu, kui on Kambja nimel.