Tartlasest soomlane tegi Helsingisse fotonäituse setu elust

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Sundell tegi foto «Tüdruk ja karmoška» augustis 2017 Seto kuning­­riigi päeval ­­Luhamaal.
Harri Sundell tegi foto «Tüdruk ja karmoška» augustis 2017 Seto kuning­­riigi päeval ­­Luhamaal. Foto: Repro

Soome Vabariik tähistas äsja oma sajandat aastapäeva. Eesti Vabariigi sama suurt sünnipäeva tähistame peagi. Soomest mullu märtsis Tartusse tööle kolinud Harri Sundelli fotode väljapanek Eesti, täpsemalt Setumaa elust sobib nende kahe suurjuubeli vahele väga hästi. Näitus avati 3. jaanuaril Helsingi kesklinnas Töölö raamatukogus.

Pildistama hakkas Harri Sundell 11-aastasena. «Ristiema kinkis kaamera,» ütles ta.

Hiljem on ta Soomes oma kaameraga käinud tihti kirjandusüritustel, kusjuures eriti on talle meeldinud pildistada luuletajaid. Nii tekkis ka tutvus ja hilisem kooselu Tuula Sipiläga, kellel ilmus kolme aasta eest luulekogu «Biopsia» ja kes on samuti mullusest märtsist tartlane.

Esimene Harri Sundelli näitus oli 1977 Helsingis, kahasse sõbraga. Tema setuteemalisi fotosid on välja pandud Obinitsas, Ungaris ja Venemaal (Petseris ja Peterburis), nüüd esimest korda ka Soomes. Mõned pildid on äsja avatud näitusel «Setumaa elu» vanemad, kolme aasta tagused, rohkem on aga uusi, mõnedki tehtud augustis 2017 Seto kuningriigi päeval.

Tammekannu villa

Tartust on setude pidu- ja argipäevi vaatama sõita jupi maad vähem kui Helsingist. Sipilä ja Sundell on Emajõelinnas elanud kümme kuud ja pidanud Tammekannu villa peremehe ja perenaise ametit. Nad tutvustasid maja iseärasusi säravi silmi.

Funktsionalistlikus stiilis villa Tähtveres on arhitektuurilt eriline, sest selle projekteeris Tartu ülikooli geograafiaprofessori August Tammekannu perele Soome maailmakuulus arhitekt Alvar Aalto. Ühtki teist tema jooniste järgi valminud hoonet Eestis ei ole.

Maja ehitus seiskus aastal 1932, kuid järgmisel aastal oli võimalik siiski sisse kolida. Kevadel 1940 õnnestus professori perel põgeneda üle lahe. Nõukogude ajal olid majas üürikorterid. Pärast Eesti taasiseseisvumist tagastati maja professori lastele, kelle käest ostis villa 1998. aastal Turu ülikooli sihtasutus.

Praegu tegutseb silmapaistvas majas Turu ja Tartu ülikooli Granö keskus. (Johannes Gabriel Granö oli August Tammekannu õppejõud Tartu ülikoolis.)

Tuula Sipilä ja Harri Sundell.
Tuula Sipilä ja Harri Sundell. Foto: Margus Ansu

Harri Sundell ja Tuula Sipilä võtavad Tammekannu villas vastu külalisi. Enamasti on need tulnud Turu ülikooli vahendusel, kuid võimaluse korral kasutavad selle maja ruume ka teised huvilised. Viies toas on kokku seitse voodit. Saab pidada loenguid ja muid koosviibimisi.

Perenaine ja peremees näitasid ka sauna, mille leili- ja pesemisruumi vahel on väike aken, et saaks laval istujaile ulatada külma jooki. Professor Tammekannu soomlannast abikaasa Anna Irene nõudmisel paigaldati sauna juba omal ajal elektriahi.

Tuula Sipilä sõnul on suures majas alatasa tegemist. «Ja aed on suur, selle eest peame samuti hoolitsema,» lisas ta.

Tihtipeale tuleb tal käia Helsingis, sest ta on villa eest hoolitsemise kõrval ettevõtja, kes ajab Soomes klientidega kommunikatsiooni- ja turundusasju, teeb tekste veebilehtedele.

Harri Sundellil algas Soomes kaks aastat tagasi pensionipõli. Varem töötas ta elektrikuna Soome raudteefirma elektrirongide depoos. Nüüd kuluvad päevad nokitsemisele maja kallal.

Eesti huvi algus

Eestisse tuli Harri Sundell esimest korda kevadel 1984. Ta oli kohtunud ühe Ameerika eestlannaga, kes palus vahetevahel tuua sugulastele Eestisse asju, mille ostmiseks tema isa Ilmar Mikiver saatis raha. (Ilmar Mikiver oli õppinud Tartu ülikoolis ja teeninud 1942–1943 leiba Postimehe ajakirjanikuna, nõukogudeaegsed inimesed teadsid teda kui Ameerika Hääle ajakirjanikku.)

Hiljem aitas eestlastega tutvuda kirjanik ja estofiil Tapio Mäkeläinen. «Tutvusin kultuuriinimestega, nagu kirjanikud, keeleinimesed, muusikud,» meenutas Sundell. «Sealt see Eesti huvi tuli.»

Harri Sundelli foto «Kuningriigipäev. Kuninga meistridõ vällähõikminõ» on tehtud augustis 2017 Luhamaal.
Harri Sundelli foto «Kuningriigipäev. Kuninga meistridõ vällähõikminõ» on tehtud augustis 2017 Luhamaal. Foto: Repro
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles