Eelmisel aastal uppus inimesi nii vannis kui ka koduses tiigis

Külitsele Ropka paisjärve juurde toodi suvel küünlaid uppunud noormehe mälestuseks. Foto: Raimu Hanson

Eelmisel aastal möödus veekogude läheduses taas kurvalt – Tartumaal uppus kuus ja Jõgevamaal neli inimest. Vähemalt poolt kõigist uppumissurmadest saab seostada alkoholi tarbimisega.

Eri põhjused

Tartumaal leidsid eelmisel aastal inimesed märja haua väga erinevatel põhjustel: kukuti kaldalt ja paadist vette, vajuti läbi jää ning üks uppunu oli kukkunud kaevu. Jõgevamaal oli neljast surmaga lõppenud traagilisest intsidendist üks põhjustatud ettevaatamatust kõndimisest õhukesel jääl ning ülejäänud uppumisjuhtumid olid seotud samuti kaldalt vette kukkumisega. Vähemalt kahel korral olid uppunud isikud varem tarvitanud alkoholi.

Aga on ka selliseid juhtumeid, kus hinnati oma võimeid üle. 

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik meenutas eelmise aasta suvest üht traagilisemat õnnetust, kus Külitse lähedal uppus 15-aastane noormees. Teadaolevalt vajus poiss vee alla, kuna oli kurnatud. 

«Kuigi uppumiskohtadena olid esil järved ja jõed, oli ka mitmeid juhtumeid, kus uputi kodus vanni või kodusel õuealal tiiki,» nentis Kiik.

Uued tendentsid

Viimastel aastatel on väga palju õnnetusjuhtumeid, mida saanuks vältida. Näiteks kui paadisõidul oleks kasutatud päästevarustust, säästnuks see nii mõnegi inimese elu. 

Inimeste ohutusteadlikkus läheb aga aasta-aastalt paremaks. Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul tuli 2017. aastal korraldatud Kantar Emori veeohutusalase teadlikkuse uuringust välja, et 2/3 vastanutest kannavad paadisõidul päästevesti alati.  

Arvi Uustalu sõnul on oluline, et korraldataks lisaks veeohutuse koolitusi, mille hulka kuulub ka ujumise algõpetuse juurutamine üldhariduskoolides. 

Kindlasti jätkub koostöö omavalitsustega, et paigaldada  avalikesse ujumiskohtadesse veeohutuspüstikuid, millel on infotahvel ja päästerõngas.