«Eelmise aasta talv oli väga heitlik, võistlusi oli palju, kunstlumi, mis tehti, kasutati ära eelmise aasta ürituse korraldamisel,» ütles Jaak Mae, Arukuuse ametijärglane. «Märtsi keskel, kui Tehvandile tööle läksin, ei tulnud enam külma ilma, mis võimaldanuks lund üle suve hoidmiseks toota.»
Sellel hooajal on Mae sõnul lund tehtud üle 40 tunni kokku kümne kahuriga, aga nagu näha, on peaaegu kõik ära sulanud. «Kuni jõuludeni oli Tehvandil umbes kuu suusatada saanud. Hüppemäe saime eelmisel nädalal valmis, sportlased said treeninguid teha, aga ilm on sealmaal, et hüppemägi tuli kolmapäeval treeninguteks sulgeda, enam polnud seal ohutu hüpata,» jätkas Mae.
Tavatu hulk kunstlumeradu
Võib vaadata nii, et läinud talvel tehti pretsedenditult palju kunstlumest suusaradu, kümmekond kilomeetrit. Üks osa kilomeetreid tippsuusatajatele, kellele on vaja nõudlikumat reljeefi, teine osa Tartu maratoni jaoks, umbes kuus kilomeetrit. Maraton sõidetigi Tehvandi ringil, sest tavarajal võistluse pidamiseks lund ei olnud.
«Muidugi võime vaadata asjale nii, et kui Tehvandi poleks teinud lund Tartu maratoni raja katmiseks, vaid hunnikusse, siis oleks midagi võib-olla nüüd alles olnud,» arutles Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
«Teisalt, mis on Eesti suusatamisele olulisem, mis säilitab suusatamise: kas üks kilomeetrine kunstlumelõik novembris ja detsembris või see, kui tuhandeid motiveeriv suurüritus siiski mingisugusel kujul saab toimuda. Me tegime ka omal jõudul seal lund, Tehvandi üksi poleks suutnud mingi nipiga eelmisel aastal maratonirada valmis saada. Olid toonased valikud,» rääkis ta.