/nginx/o/2018/01/04/7462283t1h50dd.jpg)
Homme pidanuks Tehvandil algama kahevõistluse maailmakarikavõistluste etapp, aga ei alga, sest lumenappuse ja nadi ilmaprognoosi tõttu tegid korraldajad võistluse ärajätmise otsus juba 29. detsembril. Miks ikkagi nii läks, on kohalik rahvas küsinud vallavanem Kaido Tambergilt, kes Tehvandi spordikeskuse nõukogu liikmena on järelepärimise omakorda esitanud nõukogule ja sihtasutuse juhatusele.
«Suurvõistluse ärajäämine lumeolude tõttu oli halb uudis Otepää piirkonnale ja rahvale,» kirjutas ta. «Ettevõtjad kaotasid hulga raha ja piirkond ürituste korralduslikku usaldusväärsust. Minu poole on pöördunud mitmed inimesed ja ettevõtjad meilt ja mujalt, kes on edasise pärast mõneti mures. Küsitakse, miks teised – Kuutsemäe, Winterplace, Munamägi, isegi Jõulumäe – ettevõtjad suutsid lund varuda ja miks meie mitte?»
Tõepoolest, Otepää linnamäe kõrval olev Winterplace’i nõlv oli eile paksu, kohati küll vesise ja jäise lumega kaetud, samas Tehvandi staadionil oli lumekahurite ees kaks väheldast lumelapikest. Puude vahel näis pilt pisut parem.
«Täna oli vihma tõttu kinni, aga kelgutada saab. Laupäeval tuleb üks sünnipäev, mudime nõlva värskeks ja lähevad talverõõmud edasi,» ütles Winterplace’i juhataja Siim Kalda. Tema sõnul oli detsembris võimalik umbes 60 tundi lund teha, seda sai natuke üle 2000 kuupmeetri, ja kui senine paarikraadine soe suurema vihmata jätkuks, piisaks sellest veel mõneks nädalaks.
Seevastu Tehvandi keskus, mis juba aastaid on hellitanud suusasõpru teadmisega, et vähemalt väike kunstlumering hooajal tehakse, pidi käed üles tõstma: lumetagavarasid enam pole.
«2001. aastast saadik pole Tehvandil sellist aega olnud, kui detsembrist alates pole kunstlumerada. See on fakt. Põhjused on erinevad, miks praegu rada ei ole,» ütles Alar Arukuusk, kes oli Tehvandi keskuse juhatuse liige mullu märtsi alguseni.
/nginx/o/2018/01/04/7462301t1h22ca.jpg)
Võimaluse rada töös hoida andis varasematel talvedel üle suve hoitud kunstlumetagavara. Kuid sel suvel varusid tallele ei pandud.
«Eelmise aasta talv oli väga heitlik, võistlusi oli palju, kunstlumi, mis tehti, kasutati ära eelmise aasta ürituse korraldamisel,» ütles Jaak Mae, Arukuuse ametijärglane. «Märtsi keskel, kui Tehvandile tööle läksin, ei tulnud enam külma ilma, mis võimaldanuks lund üle suve hoidmiseks toota.»
Sellel hooajal on Mae sõnul lund tehtud üle 40 tunni kokku kümne kahuriga, aga nagu näha, on peaaegu kõik ära sulanud. «Kuni jõuludeni oli Tehvandil umbes kuu suusatada saanud. Hüppemäe saime eelmisel nädalal valmis, sportlased said treeninguid teha, aga ilm on sealmaal, et hüppemägi tuli kolmapäeval treeninguteks sulgeda, enam polnud seal ohutu hüpata,» jätkas Mae.
Võib vaadata nii, et läinud talvel tehti pretsedenditult palju kunstlumest suusaradu, kümmekond kilomeetrit. Üks osa kilomeetreid tippsuusatajatele, kellele on vaja nõudlikumat reljeefi, teine osa Tartu maratoni jaoks, umbes kuus kilomeetrit. Maraton sõidetigi Tehvandi ringil, sest tavarajal võistluse pidamiseks lund ei olnud.
«Muidugi võime vaadata asjale nii, et kui Tehvandi poleks teinud lund Tartu maratoni raja katmiseks, vaid hunnikusse, siis oleks midagi võib-olla nüüd alles olnud,» arutles Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
«Teisalt, mis on Eesti suusatamisele olulisem, mis säilitab suusatamise: kas üks kilomeetrine kunstlumelõik novembris ja detsembris või see, kui tuhandeid motiveeriv suurüritus siiski mingisugusel kujul saab toimuda. Me tegime ka omal jõudul seal lund, Tehvandi üksi poleks suutnud mingi nipiga eelmisel aastal maratonirada valmis saada. Olid toonased valikud,» rääkis ta.
Kelk lisas, et veebruari esimesel poolel, kui veel oli külma ja kui maratoniks lund tehti, ei oleks lund kuhja toodetud niikuinii, sest üle suve lume varumisega on tavaliselt tegeletud märtsikuus, aga mullu siis kahjuks selliseid ilmasid, kus lund teha saanuks, väga ei olnud, paar kolm päeva ehk. «Aga see oli ka periood, kus oli Tehvandi juhtide vahetus ja natuke segast aega,» lausus Kelk.
Mae ütles, et kindlasti ei jäetud lumetootmise võimalusi kasutamata, jutt saab olla mõnest üksikust tunnist: «Võime rääkida töötundidest, aga head lumetootmisilma veebruari lõpus ja märtsis enam polnudki.» Ja selles saab igaüks ilmaandmeid vaadates veenduda.
Vallavanem Tamberg märkis oma kirjas ka, et jõulude paiku oli Otepääl lund nõnda palju, et tuli tänavatelt äragi vedada umbes 870 kuupmeetrit ja see võinuks sobida suusaradadele. Mae vastas, et minimaalselt oleks MK-etapi pidamiseks vaja olnud 9000 kuupmeetrit lund, kuid tänavalt kogutud lumi on kahjuks ka prügine.
Kelk märkis, et suusarahvas on üsna nõudlik ja kui maratonirajale tänavatelt kogutud lund panna, tooks see ilmselt kaasa kaebusi. Pealegi on see kogus siiski üsna tagasihoidlik.
Tartu maratoniks ettevalmistused käivad, kuid praegune lumepuudus mõjutab Kelgu sõnul arusaadavalt kõiki osalejaid, nii neid, kes on end kirja pannud, kui ka neid, kes ootavad kindlamaid märke talvest. «Ega meil midagi teha ei ole, lihtsalt vaadata ja oodata, mis edasi saama hakkab. Õnneks maratoniga on aega küll, kuid magusamad treenimisajad pikkade töövabade nädalavahetustega hakkavad mööda saama. Väga paljud ei ole lumele saanud, kuigi Lõuna-Eesti oli jõulude eel ja järel täitsa suusatatav, rääkis ta.