Traagiliste õnnetuste taga püsib lootus, et neid jääb iga aastaga vähemaks

Elva lähistel hukkus juuli alguses kahe sõiduki kokkupõrkes kaks inimest. Foto: Jürgen Puistaja

​Eelmine aasta kulges Tartu- ja Jõgevamaal liikluspolitseinikele üle-eelmisega võrreldes suuremate muutusteta. Pikema perioodi statistika näitab siiski raskete õnnetuste arvu kahanemist.

2017. aastal hukkus Tartumaa teedel seitse inimest ja inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli 12 kuu vältel kokku 143. Võrreldes 2016. aastaga oli viimati toodud näitaja kaheksa võrra väiksem, kuid hukkunuid oli ühe võrra enam.

Jõgevamaal oli 2017. aastal inimkannatanutega liiklusõnnetusi 36, neis hukkus üks inimene. 2016. aastal oli seal kannatanutega juhtumeid 29, kuid hukkus kaks liiklejat.

Lõuna prefektuuri liiklus- ja patrullitalituse juhi Alvar Pähkli sõnul on märgata, et joobes juhtide osakaal õnnetuste põhjustajate seas on vähenenud. 

«Uue trendina on seevastu kasvamas õnnetuste arv, mille on toime pannud sõidukijuhid, kes kasutavad juhtimise ajal nutiseadmeid,» nentis ta.

Päästjad said eelmisel aastal palju väljakutseid tulekollete likvideerimisele, kuid õnneks näitab tules elu kaotanud inimeste arv maakonnas vähenemise märke. Tartumaal hukkus 2017. aastal põlengutes kolm inimest, tunamullu oli neid viis.

Tulekahjusid, mille kustutasid päästjad, oli 2017. aastal Tartumaal 420, mida on paarikümne võrra vähem, kui oli varasemal aastal.

Jõgevamaa tulesurmade statistika näitab juba mitmendat aastat nulli.

Valdav osa Tartu- ja Jõgevamaa viimase aja tuleõnnetustest on olnud põhjustatud hoolimatust käitumisest lahtise tulega. Lisaks on ohtlikud põlengud alguse saanud hooletust kütmisest, aga ka rikkis elektriseadmetest. 

«Paljud tuleohutuse probleemid on osaliselt seotud ka sotsiaalprobleemidega ja kolm neljandikku hukkunutest olid vanadus- või invaliidsuspensionärid,» nentis kokkuvõtet tehes Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Ühtlasi juhtis Kiik tähelepanu sellele, et päästeamet on algatanud projekti «500 kodu tuleohutuks», sellega püüab riik ohutumaks muuta nende inimeste kodusid, kes sellega ise toime ei tule.