Aina rohkem abielluvad verinoored ning lastega paarid
4. jaanuar 2018, 06:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/03/7459789t1hc76e.jpg)
Möödunud aastal pani Jõgevamaal leivad ühte kappi 51 paari, Tartumaal abiellus 857 paari. Võrreldes 2016. aastaga pole Jõgevamaal mingit muutust olnud, Tartumaal on aga kasvanud sõlmitud abielude arv 12 võrra.
Tartu perekonnaseisutoimingute peaspetsialisti Sirje Juusi hinnangul on abiellumis-iga viimase paari aastaga kahanenud. «Viimase kahe aastaga on verinoored, aga ka lastega paarid, kes juba näiteks kümme aastat koos elanud, rohkem abielluma hakanud,» rääkis ta.
Juus leidis, et abiellumine on paari aastaga ka populaarsemaks muutunud. «Tahaks loota, et see nii jätkub,» lisas ta. Juus selgitas, et vabaabielu lõpetamisel võivad tekkida probleemid varajagamisel, mis on abielulahutuse puhul aga reguleeritud.
«Vabaabielu taandub, inimesed tulevad küsima, kuidas vabaabielu lahutada, ja nad saavad aru, et see on päris keerukas,» sõnas Juus.
Vabaabielu taandub, inimesed tulevad küsima, kuidas vabaabielu lahutada, ütles Sirje Juus.
26 aastat ametis olnud Juus ütles, et vene rahvusest paarid lähtuvad siiani traditsioonidest: kõigepealt abiellutakse, lapsed saadakse alles pärast pulmi.
Viimase kümne aasta abiellumise madalseis jäi statistikaameti andmetel Tartumaal 2010. aastasse, kui sõlmiti 620 abielu. Jõgevamaal oli abiellujaid viimase dekaadi vältel kõige vähem 2013. aastal, kui sõlmiti 44 abielu. Kuigi abielude arv on tõusuteel, on ka lahutuste osakaal aastas üsna suur. Viimaste aastate statistika järgi lahutab Jõgevamaal peaaegu sama palju paare, kui abiellub. Kui keskmiset abiellub seal aastas 40–50 paari, siis tuleb sama aja vältel ette ka ligi 30 lahutust.
Tartumaal on viimastel aastatel lahutatud üle 300 abielu aastas.
Mullu kooselluti Tartus viis korda
Lisaks abiellumisele on paaridel võimalik saada riigi tunnustus ja kaitse ka kooselulepingu sõlmimise teel. Notarite koja juristi Kaitti Persidski sõnul sõlmiti Tartus möödunud aastal viis kooselulepingut, Jõgevamaal mitte ühtegi.
Umbes kaks aastat tagasi jõustunud seadus on siiski poolik, kuna kooseluseaduse rakendusaktid pole siiani vastu võetud. See tähendab, et kooselu saab küll sõlmida, kuid selle lõpetamiseks on vaja registrikannet, mida pole võimalik veel teha. Järelikult tuleb paaridel, kes soovivad kooselulepingut lõpetada, kas abielluda ja kohe lahutada või pöörduda abi saamiseks kohtu poole.
«Meile teadaolevalt ei ole seni soovitud kooselulepingut lõpetada. See ei tähenda seda, et selliseid soove ei oleks praktikas esinenud, kuid meieni ei ole info kooselulepingute lõpetamise kohta jõudnud,» mainis Persidski. Kahe aasta jooksul on Eestis sõlmitud 66 kooselulepingut, neist 23 möödunud aastal.