Loomemajanduskeskuses kaitsti 15 äriplaani

Sandra Võsaste on õpilasfirmast välja kasvanud OÜ Festera Bioboxes tiimi liige. Tema arvates aitas isiklik konsultant inkubatsioonis ettevõttel arenguhüppe teha. Pildil Võsaste koos tiimikaaslaste Kris-Robin Sirge (vasakult), Joonatan Orase ja Kevin Reisenbukiga. Foto: Erakogu

Detsembri lõpus kaitses Tartu loomemajanduskeskuses äriplaani 15 ettevõtjat. Neil on võimalus astuda keskuse inkubatsiooni ja saada tuge ettevõtte arendamisel. 

Äriplaani kaitsnud loome-ettevõtjate tegevusalad varieeruvad visuaalkeskkondade loomisest mikroobide abil prügi lagundavate biokastide tootmiseni ja prantsuspäraste kondiitritoodete valmistamisest vinüülplaadipoe arendamiseni.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Liis Lainemäe sõnul eelnes kaitsmisele konkurss, millega valiti välja 18 äriideed. Tegu oli keskuse kolmeteistkümnenda alustavate ettevõtjate konkursiga. «Lugesime tibud kokku ja tegime oma valiku. Seekord oli konkurss tõesti üle aegade suurim,» rõõmustas Lainemäe.

Tiimid on edukamad

Lainemäe hinnangul polnud kolm kaitsmata jäänud äriplaani veel nii hästi läbi mõeldud. Ta märkis, et eelinkubat­siooni saamise otsustamisel kaldus kaalukauss nende ettevõtjate poole, kes olid juba tiimi moodustanud või seda tegemas. «Elu on ikkagi näidanud, et neid, kellel on idee taga rohkem kui üks inimene, saadab edu suurema tõenäosusega,» nentis ta. 

Äriplaanide kaitsmise komisjoni liikmeid ei avalikustata, kuid sinna kuuluvad neutraalsed eksperdid. Lainemäe ütles, et äriplaanides hindab komisjon eelkõige seda, kui hästi on need läbi mõeldud, milline on nende ärimudel ja kas finantsid on detailselt prognoositud ning realistlikud. «Eksperdid ei saa muidugi väita, et plaanid lõpuni teostuvad. Aga nad oskavad oma elukogemusele toetudes öelda, kuidas võiks minna,» selgitas ta. 

Lainemäe on väga rahul sellega, et kaks äriplaani kaitsnud ettevõtjat – magnetmänge valmistav OÜ Klotsivabrik ja biojäätmeid lagundavaid kaste tootev OÜ Festera Bioboxes – on jõudnud Ajujahi 30 parema hulka.

Kõige hullem on see, kui tuleb ettevõtja ja ütleb, et ma teen oma asja kõigile. Kokkuvõttes ei taha sel juhul võibolla keegi seda teenust, leidis Liis Lainemäe.

Lainemäe sõnul on loomemajanduskeskuse peamine eesmärk see, et loomeinimestest kasvaksid välja tublid ettevõtjad, kes suudaksid end ära elatada. «Nad on enamasti väga head millegi tegemisel, aga planeerimine ja müügipool jääb sageli nõrgaks. Paljudel on oma tugev lugu, aga sinna kõrvale on vaja kedagi, kes aitaks selle loo maha müüa,» märkis ta. 

Loomemajanduskeskus aitab ettevõtjatel arengut teadlikult planeerida ja viia ellu konkreetseid eesmärke. Lainemäe väitel on aktsepteeritav, kui alustav ettevõtja teeb teenust nišisihtrühmale ning on endale selgeks teinud, kes on tema kliendid. «Kõige hullem on see, kui tuleb ettevõtja ja ütleb, et ma teen oma asja kõigile. Lõppkokkuvõttes ei taha sel juhul võibolla keegi seda teenust,» leidis ta. 

Spetsiifilisematest teenustest olid seekord esindatud näiteks Edgar Tedresaare ja tema tiimi suureformaadiliste seinamaalingute loomine. «Ega neil peale kinnisvaraarendajate, korteriühistute ja võibolla ka kohalike omavalituste väga tellijaid ei ole, aga esmapilgul näib, et see toimib ja huvi on täiesti olemas,» rääkis Lainemäe. 

Inkubatsioonis olles saavad ettevõtjad kuni kolme aasta jooksul isikliku konsultandi, koolitusi ja võimalusi kasutada mentoreid. Kirsiks tordil on Lainemäe sõnul see, et teiste inkubantidega koos olles tekib küünarnukitunne ja kujuneb välja uus tutvusvõrgustik. 

Edukalt äriideed kaitsnud Festera Bioboxesi tiimi liige Sandra Võsaste on loomemajanduskeskuse eelinkubatsioonis saadud kogemustega igati rahul. Ettevõtte idee on toota kodumajapidamisse mõeldud biokaste, mis lagundavad mikroobide toimel biojäätmed huumuseks. 

«Mulle oli see üldse esimene äriplaan, mille kirjutasin. Hästi distsiplineeris tähtaeg. Aitas ka see, et sai esitada konkreetseid küsimusi isiklikule konsultandile,» leidis Võsaste.

Kogemus müügiks olemas

Ta lisas, et kui Festera poleks eelinkubatsioonis olnud, ei oleks ta kunagi kuulnud teistest inkubantidest ja sellest, millega nad tegelevad. Võsaste sõnul arendasid ja müüsid nad õpilasfirmas oma toodet kõigepealt kui tehnikavidinat, loomemajanduskeskuse eelinkubatsiooni tugiteenuste abil aga arendasid nad sellest disaineritoote. 

Samas ei ole nad tiimikaaslastega otsustanud, kas nad loomemajanduskeskuse inkubatsiooni tegevuses osalevad. «Oleme selle uue toote algavat müüki kaua ette valmistanud. Olime ka ühes teises Tartu inkubat­sioonis ja kuna need programmid võtavad palju aega, tahaksime uuel aastal kohe müügile keskenduda,» selgitas ta. 

Võsaste sõnul on nende toode küps ja müügi stardiplatvorm olemas.