Sel puhul aga kedagi teist peale tema Pauluse surnuaiale ei tulnud. Tartu linna esindus eesotsas abilinnapea Madis Lepajõega ning kaitseliidu Tartu maleva ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste esindused viisid eile kell 9.15 lilled ülikoolilinna vabadussamba Kalevipoja jalamile. Valgete õite ja trikolooriga pärg, lillekimp ja küünal olid eile Raadil ka Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haual. Kell 10.30 helisesid Peetri kiriku kellad. Õhtuks oli toodud pärg ka Pauluse kalmistule Vabadussõja mälestusväljaku suure nimetahvli juurde.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu.
«See päev pole tegelikult vaikne,» ütles Tartu linnavolikogu esimees ajaloolane Aadu Must. «Seekord oli Kalevipoja juures tõesti vähem inimesi, sest Tartus on endiselt ülikooli rektori surma tõttu leinameeleolu, korporatsioone polnud.»
Ülitähtis päev
Puhkusel olev Tartu linnapea Urmas Klaas selgitas, et tava järgi tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva vaid Kalevipoja juures. Tartu rahu aastapäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal viiakse pärjad kõigi tähtsate mälestussammaste, ka Pauluse kalmistu Vabadussõja samba juurde.
Aadu Must toonitas, et 3. jaanuar on eesti rahva ajaloos ülitähtis päev. «Kui 1914. aasta sügisel algas esimene maailmasõda, siis arvati, et sõda on juba jõuludeks läbi, aga see aina kestis ja kestis,» rääkis ta. «Mu vanaisa, Vabadusristi kavaler, rääkis ikka, et kogu aeg oodati, et sõda saaks läbi. Ja kui sõda siis 1920. aasta alguses lõpuks lõppes, selgus, et miski pole enam endine, kõik on uus.»