:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7459723t1h8136.jpg)
Artiklis «Otepää vallavalitsus lubab kasutada kasutusloata kultuurikeskust» (TPM, 6.12) väidetu pärast on mul väga kahju, sest vallavalitsus ei pane tahtlikult oma elanike elu ohtu ega ole hoonet kasutusloata kasutanud. Tegu on pelgalt normitehniliste küsimustega, mitte sisulise ohuga inimestele. Et normitehnilisest norimisest ei saaks Eesti rahvaspordiala, sellest teemast lähemalt.
Vallavalitsus taotles novembris päästeametilt kooskõlastust kogu kultuurimaja kasutusloale pärast ehituse teise osa lõppu, ja nagu õigesti oli märgitud, oli puudujääke. Teist korrust rahvakogunemisteks kasutada ei tohtinud. Seda aga pole ka tehtud! Vald on kasutanud ja kasutab hoonet just kasutusloaga lubatud alal ja määral.
Kultuurimaja renoveeriti mitmes etapis. Tunamullu sai valmis esimene korrus, kus on saal, garderoob ja galerii – see osa, mida aktiivselt kasutatakse. Läinud aastal tehti korda teine korrus, kus on abiruumid ja kuhu kontserdi- või teatrikülastajal üldjuhul asja pole ja mida ka üritusteks siiani kasutatud ei ole.
Saime juba 2016. aastal esimese korruse kasutusloa ehk siis selle osa kohta, mida kultuurimajja tulija reaalselt kasutab. Talveaed ehitati endise terrassi kohale. Talveaia juurdeehitis muutis tõesti evakuatsiooniteid.
Meie ametnikud küsisid novembris päästeametilt, mis tingimustel tohib hoonet rahvaüritusteks kasutada. Ameti esindaja vastas telefonitsi, et on vaja teha evakuatsiooninõuetele vastavaks fuajeest talveaeda viiv ning talveaiast välja viiv uksesulus. Nõue sai kohe täidetud. Ei tulnud ühtegi märkust, et hoonet ei või kasutada. Päästeamet pole hetkekski ametlikult keelanud hoone kasutamist.
Uut kasutusluba taotlesime piiritletud hooneosale, mistõttu vana luba ei saanud kuidagi kehtetuks muutuda. Selline järeldus on meelevaldne tõlgendus. Sellest johtuvalt on vald hoonet kasutanud, eeldades, et vana kasutusluba kehtib uue väljastamiseni ja/või meil on õigus hoonet kasutada ka ilma selleta, kui inimesed pole seal ohus. Juhin tähelepanu, et ehitisregistris oli artikli avaldamise ajal ka kehtiv märge hoone kasutusloa kohta. Ehk siis tegu oli uue kasutusloa saamise protsessiga, mille käigus me täitsime päästeameti ettekirjutused eeldusel ja teadmisel, et vana luba kehtib senimaani, kuni ettekirjutused on täidetud.
Päästeamet viitab ka ise, et hoone kasutamine isegi kasutusloata on valla enda kaalutlusotsus, kui pole otsest ohtu inimestele.
Kommentaar
Päästeameti ohutusjärelevalvebüroo nõunik Margo Lempu
Kasutusloa annab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Iga uue kasutusloa taotlus muudab eelmise kasutusloa kehtetuks, kui uues ei ole täpselt piiritletud mingit kindlat osa ehitisest. Selle aasta novembris esitatud kasutusloa eelnõu käis kogu hoone kohta.
Meie andmetel tegeldakse aktiivselt kõikide puuduste kõrvaldamisega, kuid lõplike lahenduste leidmine võtab veel aega. Varem meiega kooskõlastatud Otepää rahvamaja rekonstrueerimisprojekt vastas ohutusnõuetele, kuid lõpptulemus ei vasta paraku projektile ning nii ka ohutusnõuetele. Hoone osaliste kasutuslubade korral peab see hoone osa, millele taotletakse kasutusluba, olema kõikidele nõuetele vastav ja kasutatav eesmärgipäraselt.