Naaber leidis oma aiast purjus ilutulestikulaskja sõrme

Kõrgendatud meeleolus ilutulestikku kasutades ei tohiks unustada ohtu enese ja teiste turvalisusele.

FOTO: Sille Annuk

Mitmele ilutulestiku kasutajale lõppes aasta õnnetult. 24. detsembri pärastlõunal andis ehmunud Võru elanik politseile teada, et leidis oma aiast inimese sõrme. 

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk märkis, et politsei võttis ühendust kohaliku haiglaga. Sealt öeldi, et eelmisel õhtul peeti ühes aias sünnipäeva, joobes mees vigastas raketiga mitut sõrme ning ta viidi ravile Võru haigla intensiivravi osakonda.

Napsuste täisealiste meeste probleem

15. detsembril süütas alkoholijoobes keskealine mees Tartus Narva maanteel oma käes raketi. See plahvatas ning koos värvilise silmailuga lendasid taeva poole ka kahe sõrme otsad. Mees kukkus pikali ja tema käest voolas ohtralt verd. 

Virga sõnul rääkis kannatanu, et raketi pistnud talle pihku keegi võõras.

Õnnetuse põhjustas tavaline kümme sentimeetrit pikk ilutulestikurakett. Enda sõnul süütas mees selle põlema ega jõudnud enne plahvatust enam käest visata.

Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmme sõnul lõhkes Tartu piirkonnas 31. detsembri õhtul raketipüstol päästikule vajutanud noorema mehe käes ja põhjustas tõsise käevigastuse. 

«Halvasti võib minna isegi siis, kui teha kõike nii, nagu ette nähtud,» kommenteeris ta õnnetust.

Iga paari aasta tagant tuleb ette ka eluohtlikke juhtumeid, ütles Kuido Nõmm.

Nõmm lisas, et raketilaskmise tagajärjel vigastusi saanud EMOsse pöördujaid on Tartus igal aastal küll mõned üksikud, kuid paari aasta tagant tuleb ette ka eluohtlikke juhtumeid.

Kõige levinumad ongi tema sõnul just käe- ja näpuvigastused. Samuti kinnitas Virk, et kõige tihedamini ette tulevad õnnetusjuhtumid on just need, kui rakett plahvatab purjus täisealise mehe käes. «Kaine aruka inimesega, kes raketi juhendi läbi loeb, selliseid asju üldiselt ei juhtu,» ütles ta. 

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiige sõnul on suurim ohuallikas toestamata ilutulestikukast, mis ümbermineku korral seab läheduses viibivate inimeste elu ohtu. 

«Rakett on lennanud katuseräästasse, majaseina vahele soojustusmaterjali sisse, sageli rõdudele ja ühel korral ka autorataste vahele ning seejärel masina süüdanud,» rääkis ta. 

Harvemad on juhud, kui rakett lendab maja aknast sisse. Raketi kardinatesse sattumise korral on tema hinnangul tulekahju peaaegu et garanteeritud. 

Kiik rõhutas, et ilutulestikukast tuleb panna kindlale alusele ning järgida tuleks kõiki teisi kasutusjuhendis kirjas olevaid ohutusnõudeid. «See, kui kiputakse ilutulestikuseadmeid omavahel kokku panema või neid ümber ehitama, on kõige hullem ja võib põhjustada tõsiseid tagajärgi,» märkis ta.

Tema sõnul on iga seadeldise puhul oluline info just see, kuidas seda lasta ja süüdata ning kui kaugel peab see ehitistest ja inimestest asuma.

Raketti lastes peab tagama distantsi

Sama meelt on ka Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk. «Olenemata, millisel ajal ilutulestikku kasutada, tuleb selleks valida koht, mis oleks nii inimestest, sõidukitest kui hoonetest eemal. On ilmselge, et see, kes raketti kasutab, peab tagama nii enda kui teiste läheduses viibijate ohutuse,» rõhutas ta. 

Virk tuletas meelde, et rakett on purjus inimese käes alati suurema ohu allikas kui juhul, kui seda kasutab kaine inimene.

Aastavahetuse raketiõnnetused

  • 01.01 kell 0.15 Räpinas Võõpsu maanteel. Teatati, et üks mees lasi BMW suunas raketi ja auto kapott sai kahjustada. Autoomanik pöördus kahjunõudega kindlustusfirmasse, raketi laskja on politseile teada.
  • 01.01 kell 0.40 Tartus Anne tänaval. Häire­keskusele edastati info, et keegi lasi raketiga rõduukse klaasi katki. Politsei sekkumist ei soovitud, tekitatud kahju edastatud teadmiseks korrakaitsjatele.

Allikas: Lõuna prefektuur

Tagasi üles