Eesti patsiendi päästis Rootsist pärit maks

Patsient Siive Ernesaks hoiab süles väikest mängukoaalat, selle tõi talle kingiks ta Austraalias elav tütar, kes ema operatsioonist kuuldes kaugelt mandrilt kohale lendas. Õde Piret Tammela sõnul vajab iga patsient aga ka natuke utsitamist ja kiitmist – siis paraneb ta hästi. Foto: Margus Ansu

Tallinlanna Siive Ernesaks võttis uue aasta vastu Tartu ülikooli kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas intensiivraviõe Piret Tammela hoole all. 

Ajast, mil Siive Ernesaksale uus maks siirati, on möödas seitse nädalat. Ta uue aasta soov kõlas lihtsalt: jalule tõusta. Õde Piret Tammela märkis, et patsient on juba kõndinud küll, aga esialgu vajab ta raamilt tuge. 

Maksasiirdaja Toomas Väli. Foto: Margus Ansu

Siive Ernesaks on osakonna õdedele ja hooldajatele kõigile väga tänulik, nii nagu maksasiirdajale Toomas Välilegi. Doktor Väli sõnul on kõige hullem aeg möödas ning näiteks 13. jaanuaril võiks patsient koju saada – siis on operatsioonist möödas kaks kuud.

Tartu ülikooli kliinikumis on tänavu siiratud 10 maksa ning pealtnäha pole selles loos midagi uudislikku. 

Siiski teeb Siive Ernesaksa juhtumi eriliseks see, et pärast kliinikumi liitumist Scandiatransplantiga ehk riikidevahelist elundidoonorlust korraldava organisatsiooniga, saabus doonorielund Siive Ernesaksale Tartusse lennukiga Rootsist.

See oli eelmise aasta 13. novembril.

Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall täpsustas, et kui arvestada seda, et esmane koostööleping organisatsiooniga jõustus juba 2013. aastal, siis päris esimene niisugune juhtum ei olnud. Doonorimaks on saabunud lennukiga Tartusse üks kord varemgi – 2015. aasta algul. 

Uus ajastu

Niisiis, uus ajastu on ikkagi alanud. 1,3 miljoni elanikuga Eestis on äärmiselt keeruline leida sobivat doonorielundit just õigel hetkel. 

Tänu liitumisele Scandiatransplantiga, mis ühendab 27-miljonilise elanikkonnaga piirkonda ehk Islandit, Norrat, Rootsit, Soomet ja Taanit, saavad nüüd need Eesti patsiendid, kel on tekkinud väga kiiresti raske elundipuudulikkus, senisest rohkem ellujäämisvõimalusi.

Maksa eemaldasid Rootsi kirurgid, elund jahutati, paigaldati spetsiaalsesse konteinerisse ja see alustas õhulendu Tartusse.

Tallinlanna Siive Ernesaksa lugu on üks niisugustest. Ta ise mäletab sellest vähe, osates ainult kirjeldada hommikut, mil märkas peeglisse vaadates oma tugevalt kollaseks muutunud nahka ja silmavalgeid. Kiirabi viis ta Mustamäe haiglasse ning sealt sõidutati naine peagi reanimobiiliga Tartusse. Oli selge, et sellises seisukorras patsiendi saab päästa ainult siirdamine. 

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse koordinaatorid asusid tööle. Selgus, et sobiv elund on olemas, aga see asub Rootsis. Õige pea startis Tallinnast Stockholmi poole lennuk. 

Maksa eemaldasid Rootsi kirurgid, elund jahutati, paigaldati spetsiaalsesse konteinerisse ja see alustas õhulendu Tartusse. 

13. novembril maandus Tartus lennuk, kust toimetati kallis konteiner maandumisraja kõrval ootavasse autosse. Konteineris oli Rootsi doonorilt eemaldatud maks, mida vajas Eesti patsient. Foto: Margus Ansu

Lõikus kestis kuus ja pool tundi. Kirurg Toomas Väli selgitas, et maksasiirdamise operatsioonil ei ole uue elundi ühendamine ja paikapanek väga raske, raske on haige maksa eemaldamine, kuna see võib olla moondunud ja rebeneda. 

Ja kuigi inimene peab haiglatingimustes ilma maksata vastu ühe ööpäeva, on operatsioonimeeskonnal uue maksa paigaldamiseks aega siiski vaid tund. Nimelt on jahutatud doonormaksa temperatuur nullilähedane, see soojeneb umbes 0,7 kraadi minutis ning kui temperatuur jõuab 30 kraadi lähedale, hakkab maks lagunema. Selleks ajaks peab uus elund olema vereringega ühendatud.

Tartu ülikooli kliinikumis on 1999. aastast alates ette võetud 79 maksasiirdamist. Praegu on ootelehel neli inimest.

Maksasiirdamise statistikas on aga veel üks arv – 41. See on nende inimeste arv, kes on kaheksateistkümne aasta jooksul olnud ootelehel, aga ei ole jõudnud doonorielundit ära oodata.

Väike tähtis labor

Maks on inimese elutähtis organ, väike labor, mis toodab valkusid, hüübimisfaktoreid ja hävitab toksiine. Kui neerupuudulikkuse korral aitab dialüüsiaparaat, siis haige maksa puhul nii efektiivset võimalust ei ole. 

Maks võib haigestuda väga mitmel põhjusel. On viirushepatiidid, autoimmuunsed haigused, kasvajad. Ka ägedad ja kroonilised mürgistused, sealhulgas alkoholist tingitud tsirroos. 

Virge Palli sõnul sündis TÜ kliinikumi Scandiatransplanti assotsieerunud liikmena aktsepteerimise otsus eelmise aasta 10. mail. Sellele järgnes suur hulk mõlemapoolset ettevalmistust. Reaalne igapäevatöö Scandiatransplanti keskusena algas 1. oktoobril 2017.

Elundisiirdamised

2017. aastal leidis Tartu ülikooli kliinikumis aset: 

• 35 neerusiirdamist, sh kolmel juhul siirati samal ajal kõhunääre ja neer
• 10 maksasiirdamist 
• 5 kopsude siirdamist.

Tänu Scandiantransplantiga liitumisele on 2017. aastal kahele Eesti patsiendile siiratud Soomes süda, mõlemad korral pärines süda Soomest.

Ühele Eesti väikelapsele on siiratud Soomes neer, elund pärines Soomest.

Kahele Eesti patsiendile TÜ kliinikumis siiratud maks pärines Rootsist.

Eestist on Scandiatransplanti keskustesse siirdamiseks välja saadetud 6 elundit: 2 südant, 2 maksa ja 2 neeru.

Allikas: Virge Pall