Homsel üle-eestilisel muuseumiööl «Öös on aardeid» mängivad mitmed Tartumaa muuseumid aardemänge ning pajatavad aardelegende. Kasepää küla ambulARToorium annab aga igale külla tulevale Aarele lihapiruka.
Muuseumiööl näeb nurjatuid tudengeid
13. mai 2011, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli peahoone pööningul avab homme õhtul kell kuus ukse kartser, kus kannavad karistust ja pajatavad oma elust kaks 19. sajandist tänapäeva astunud nurjatut tudengit.
Kunstimuuseumi projektijuhi Uku Petersoni sõnul sitsib neist üks veel ja leival ajamata habeme pärast, teise häbitegu ja karistus selgub laupäeval.
Kartserikaristuse määras omal ajal ülikooli kohus või prorektor ning kartseris viibimise aeg võis kesta ühest päevast kolme nädalani. Paljud üliõpilased tähistasid oma kartseris viibimise karikatuuri, vemmalvärsi või monogrammiga seintel, lagedel või ustel, kuid originaalid hävisid 1965. aastal peahoone põlengus.
19. sajandil oli peahoone pööningul viis kartserit, kuus aastat tagasi lõppes neist ühe restaureerimine. Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid püüdsid ennistada 19. sajandi üliõpilaste kätetööd ajastutruult vanade fotode järgi nii joonistades kui kraapides.
Kõrts 13. sajandi nõudega
Tartu linnamuuseumis on homsest kõigile avatud näitus «Poriveski kõrts», mis on saanud nime keskajal Tartu eeslinnas asunud kõrtsilt. Kõrtsi nimi tuletati umbes praeguse Poe tänava ja Vabaduse puiestee nurgal olnud Pasatornist, aga Pasaveski kõrts tundus näituse koostajale arheoloog Eero Heinloole räigevõitu.
Sellest kõrtsist on teada napilt, nagu keskaegsest Tartust kirjalike allikate põhjal üldiselt. Nii ei maksa linnamuuseumi ajutiste näituste saali ehitatud kõrtsituba pidada autentseks Poriveski kõrtsiks, pigem pakub see miljööd, mille loomisel on paljuski tuginetud Saksamaa materjalidele.
Autentsed on aga jooginõud, söögiriistad ja lauamängud, mis on saadud arheoloogilistelt väljakaevamistelt. Vanimad nõud on dateeritud 13. sajandisse, uuemad väljapandud 16. sajandisse. Kõik ei ole Tartu kohalik leiumaterjal, muist laenati pealinnast.
Nagu Eero Heinloo täpsustas, kasvas kõrtsinäitus välja hoopis kavatsusest teha ülevaatenäitus keskaegsetest lauamängudest. Tartu linnamuuseumis saab imetleda ka unikaalset, ligi tuhandeaastast Tmutarakani münti, mis on saanud nime oma tõenäolise vermimispaiga Tmutarakani vürstiriigi järgi Krimmis.
Saabub rändurkaru
Tartus Lutsu tänavas asuvasse mänguasjamuuseumi kolib muuseumiööl väljateenitud vanaduspõlve pidama rändurkaru Nässu, kes sündis 2009. aasta 24. veebruaril Riias ning on viimased kaks aastat mööda Eestit reisinud.
Muuseumi kinnitusel on Nässu kahe rännakurohke aasta jooksul elanud paljudes peredes, osalenud matkadel ja sünnipäevadel, külastanud paljusid Eesti muuseume, käinud mere ääres puhkusel ja saanud endale kohvri jagu kingitusi.
Nässu jõudmine Tartu mänguasjamuuseumi on sümboolne, sest tema esimene peatuspaik Eestis oli Tartu.
Homne muuseumiöö Tartumaal
• Tartu linnamuuseum, Narva mnt 23
Tasuta lahti kell 18–23.
• Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42
Tasuta lahti kell 18–23. Kell 18.30–19.30 lasteprogramm, 19.30–20 aardeteemaliste rahvalaulude laulmine, 19 aardeotsimismäng, 19.30–20 Madis Arukase film vepsa rahvustoidu tegemisest, 20–20.30 Kalle Sõber torupillilugudega tänaval, 20.30 Uku Masingu artiklikogumiku «Aarded tellistes» esitlus, 21–21.40 ringkäik kirjandusmuuseumis kohaliku kummituse Lilla Daami saatel.
• Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, Lossi 25
Mäng aardekaardiga Toomemäel ja Toomemäe muuseumides. Toomkirikus kell 18–21 aarete meisterdamise töötuba, 19.30 Krambambuli valmistamise töötuba täiskasvanutele, 21.30 õnnemäng aardejahil osalenutele, 22 Euroopa muusika-aarded.
• Vanas anatoomikumis räägib kell 21.15 Mart Kivastik Tartust kui aardest kirjandusmaterjalis ja aardest kirjanikule, 21.45 räägib Ain Mäesalu Tartu arheoloogilistest aaretest, 22.15 räägib Jüri Lumiste Hermaküla stuudio lõpetanud näitlejast kui eesti teatri haruldusest ning Vanemuise teatrist linna alusaardena.
• Tähetorn
Kell 22–24 teleskoobiga Kuu ja Saturni vaatamine (selge taevaga), planetaariumietendused kell 18, 19, 20, 21, 22 ja 23. Kell 21–22 klahvpillimuusika klassikalistelt autoritelt džässilikus seades Rein Bleive esituses. Kell 22–22.30 Elleri kooli ansambel Fookus.
• Loodusmuuseum, Vanemuise 46
Kell 18.30 tutvustab Mati Martin huvitavaid ööloomi mitmest maailma paigast. Kell 19–21 jäljemedalite valmistamise töötuba, 20–21 madude tutvustamine, 21 Jüri Plado ettekanne «Meteoriidid ja meteoriidikraatrid» geoloogiamuuseumi kogu põhjal.
• Oskar Lutsu majamuuseum, Riia 38
Kell 18 kohtumisõhtu Peeter Volkonskiga.
• Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9
Tasuta lahti kell 18–23. Anu Raua vaip «Kogujad» ja selle saamislugu. Kell 20-21 eriprogramm ERMi filmikogust.
• Eesti Rahva Muuseum Raadil, Narva mnt 177
Tasuta lahti kell 18–23. Kell 20 ja 22 ekskursioon mõisapargis.
• Eesti Rahva Muuseumi postimuuseum, Rüütli 15
Tasuta lahti kell 18–23. Saab uudistada kõnetraate, liita-lahutada arvuti eelkäijaga ning kirjutada linnusule ja krihvliga.
• Eesti Trükimuuseum ja paberimuuseum, Kastani 38
Tasuta lahti kell 18–23. Saab tutvuda uute eksponaatidega.
• Tartu kunstimuuseum, Raekoja plats 18
Tasuta lahti kell 18–23. Näitus «FotoKunst. Saksa kaasaja foto».
• Laulupeomuuseum, Jaama 14
Tasuta lahti kell 18–23. Sellesuvise 11. noorte laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum räägib aardest, maast ja ilmast.
• Spordimuuseum, Rüütli 15
Tasuta lahti kell 18–23. Kell 19 suur ergomeetrivõistlus kõikidele vanuserühmadele, kell 23 Öömälukas.
• Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme
Tasuta lahti kell 18–23. Aardejaht kaardiga, sepikojas müntide vermimine, käsitöökambris ehete valmistamine, ratsasõit, rahvalikud mängud ja tantsud lõkke ümber.
• Tartumaa Muuseum, Pikk 2, Elva
Tasuta lahti kell 18–24. Esimest korda näidatakse Tartumaa Muuseumi põnevamaid väärismetallist esemeid.
• Liivi muuseum, Rupsi küla, Alatskivi vald
Tasuta lahti kell 18–23. Kell 19 vanade fotode albumi «Kodavere kolm kultuuri» esitlus.
• Täielikumat teavet saab meiliaadressilt www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumioo/#Tartu_yld.
Allikas: oo.muuseum.ee