Järelehüüded suletud sarga kõrval: liiga vara laskunud vaikus on nii ülekohtune

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu tänasel ärasaatmisel pidas teiste seas mälestuskõne president Kersti Kaljulaid.

Ta tuletas sissejuhatuseks meelde, kuidas alles tänavu suvel oldi selles samas Tartu Ülikooli peahoone aulas koos, et soovida rektor Volli Kalmule edu ja jaksu uueks ametiajaks. Riigipea märkis, et Kalm oli nõudlik nii enda kui ühiskonna suhtes ja seepärast algas tema teine ametiaeg sõnumiga: kuigi Tartu Ülikoolil on läinud viimasel ajal hästi, pole see iseenesest mõistetav – töö peab jätkuma, maailma parim eestikeelne universitas väärib parimat.

Kaljulaid nentis, et Tartu Ülikool on rektor Kalmu käe all saanud hinnatud partneriks, mida kinnitab muu hulgas see, et ülikoolile on hakanud tulema koostöökutseid kõikjalt maailmast. See tõestab presidendi hinnangul, et taastatud Eesti Vabariigi ajal tehtud töö kannab vilja. „Volli Kalmu hinges oli soov ehitada ja hoida saavutatut,“ lausus Kaljulaid.

Sõnavõtu lõpus lausus riigipea mõtlikult: „Tuleb minna, kuni kõik jääb vaikseks. Liiga vara laskunud vaikus tundub nii ülekohtune. /…/ Aitäh, rektor Volli Kalm. Hüvast!“

***

Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja tõdes oma kõnes, et ülikool on Volli Kalmu surma järel väga raskes meeleolus ning küsib endalt miks nii ja kuidas nii. „Tänane matusetalitus on professor Kalmule viimane austusavaldus ja tänu selle eest, mis ta ülikooli heaks on teinud,“ sõnas ta.

Lehtsaar märkis, et Volli Kalmu kaks kõige suuremat tööd rektorina on olnud õppekavade reform ja struktuurireform. Need muudatused on Lehtsaare hinnangul suuremad, kui me praegu arvata oskame ja need aitavad Tartu Ülikoolil astuda teiste maailmaülikoolidega ühte jalga.

Lehtsaar märkis, et nii temal, kui paljudel teistel on praegu tundesegane aeg, kus tuleb tuge otsida. Seejuures tsiteeris ta piiblit: „Mälestus õigest jääb õnnistuseks“.

Kohusetäitja ütles, et Volli Kalmu sark jäi tänaseks mälestusteenistuseks suletuks, et kõik võiks jääda Volli Kalmu mäletama sellisena, nagu ta oli.

***

Tallinna tehnikaülikooli rektor ja rektorite nõukogu esindaja Jaak Aaviksoo tõdes, et vahel lihtsalt võetakse ära. Järsku ja hoolimatult. Seekord võeti ära Volli Kalm. „Usun, et loodusteadlase ja geoloogina Volli Kalm mõistaks, et seda ei saa muuta ja mõistaks ka seda, mida saab muuta ehk mis järele jäi. Volli oli väga elurõõmus ja ettevõtlik, praktiline ja teotahteline aga mitte jäärapäine. Aeg aga voolab.“

Aaviksoo sõnul seisis Volli Kalm meie akadeemilise laeva sillal tüürimehena, hoides käes talle usaldatud kompassi. „Viimaselt reisilt naases laev kaptenita, aga laev on terve ja kompass näitab sihti.“

***

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et tal on seletamatult raske seda lahkumist mõista – seda suure südame peatumist. „Mul ei olnud võimalust kuulda Volli Kalmu kõnet 30 päeva tagasi, aga kui ma loen selles kõnes olnud sõnu, hakkavad elama ka hääl, pausid, naeratus.“

Klaasi sõnul said rektor Volli Kalmu sõnadest teod ja liikumised, nurgakivid ja vundamendid, õppehoone ja raamatukogud. Tartu linna ja Tartu Ülikooli ühisel teekonnal on Volli Kalm olnud Klaasi hinnangul kindlasti hea teejuht ja kaaslane. „Ma jään seda head koostööd, üksteisemõistmist ja ühise asja ajamist igatsema. Tartul oli au seda linna sinuga jagada. Aitäh tehtud töö eest.“

***

Tartu Rotary klubi president Rein Kinkar rõhutas omalt poolt, et Volli Kalm ei kaotanud kunagi sidet oma erialaga. Seda ilmestas muu hulgas kunagi klubikaaslastele peetud loeng Tartu geoloogilisest ehitusest.

Kinkar meenutas, et kui keegi kunagi küsis Volli Kalmult, kas laialt levinud jutud kliimamuutustest vastavad tõele, ütles Kalm, et tähtis on olla terminites täpne: see millest praegu räägitakse on ilm, aga kliima on hulga pikem protsess, mida tuleb mõõta aastasadadega.

„On seletamatu ja ülekohtune, et oled nüüd saatuse tahtel osa igavikust. Oled sõber, kelle puudumisest tunneme lõputut tühjust. Tasakaalukas ja teravmeelne Volli elab edasi meie klubi 71 liikme mälestustes,“ rääkis Kinkar.

***

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar alustas oma järelehüüet tõdemusega, et nad kasvasid koos väikeses geoloogia kateedris, kuid see ruum jäi Volli Kalmule kiiresti väikeseks. „Su juhiomadusi märgati. Sa läksid üha kõrgemale ja kaugemale, aga meie jaoks leidsid alati aega. /…/ Sinu aeg sai ootamatult otsa. Lohutuseks on meile see, et sinu suured saavutused jäävad kestma, jäävad ajalukku.“