Aasta lõppedes uuris Tartu Postimees, mis jääb möödunud 12 kuust enim meelde. Tartu Perekodu Käopesa juhataja Sirli Peterson jagas kolme positiivset ning negatiivset tähelepanekut möödunust.
Lõppeva aasta kolm head ja halba. Sirli Peterson.
30. detsember 2017, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähelepanekud negatiivsest
«Kiirustatud reformid ja sellest tingitud ebakindlus inimestes, näiteks asendushoolduse, töövõimetuse ja maksumuudatuste osas,» leidis Peterson.
«Palju ootamatud lahkumisi - seitse on olnud nii minu juhitavas kui ka Eestis tõeline «vikatimees»,» lausus Peterson ning selgitas, et ta vanaema nimetas numbrit seitse alati vikatimeheks. Ka Tartu Perekodus Käopesa pidi Peterson hüvasti jätma kolme üliraskes seisundis lapsega, mis oli raske ja ootamatu. «Täpselt nii, nagu keegi ei osanud Eestis oodata mõne tuntud näitleja, juhi või avaliku elu tegelase surma.»
«Murdeealisusega toimetulek, saan laiendada näidete varal nii enda ellu, asutusse kui kogu Eestile,» sõnas Peterson.
Tähelepanekud positiivsest
Paljud asenduskodu lapsed on Petersoni sõnul leidnud endale uue pere. «Kõige parem tunne oli saada uutelt peredelt jõulukaarte ja see, mida armastus lastega teinud on.»
Petersoni arvates on ka heategevuse kvaliteet tõusnud: «Heategevusse on saabunud päriselt hea tegemine, tullakse ja tehakse midagi reaalselt ära – see teeb südame soojaks!»
«Tugevate ja koostööd tegevate naiste tulek. Seda nii mu asutuses, koostööpartnerite hulgas, Eestis ja ka välismaal,» sõnas Peterson kolmanda tähelepanekuna.