Tartu kunstimuuseum arvestab näituseplaanides kogude kolimisega

Eve Kase isikunäitus Tartu kunstimuuseumis esitab tema loomingut ajavahemikust 2010–2017. Fotol on ta Tallinna kunstihoones näituse «Mälestusi külmast utoopiast» kuraatorina. FOTO: Peeter Langovits

Tartu kunstimuuseum on pidanud aastaks 2018 näituseplaane tehes arvestama sellega, et suvel ja sügisel peab kolima oma kogusid, selgub põhiprogrammi kavandatud näituste teabes näpuga järge ajades. Kui aga uurida aasta 2017 esialgseid andmeid, siis selgub, et kunstihuvilisi on võrreldes aastaga 2016 käinud rohkem.

Näitusi oli kogu majas 2016. aastal 17 ja 2017. aastal 14 ning 2018. aastal tuleb neid 13, teatas näituste osakonna juhataja Hanna-Liis Kont. Põhiprogrammis oli 2016. aastal 9 ja 2017. aastal 8 ning 2018. aastal on plaanis 7 näitust. «2018. aastal on mitu läbi kahe korruse ulatuvat näitust,» lisas ta.

Näitusekülastusi oli juhataja andmeil põhiprogrammi väljapanekutel 2016. aastal 22 861 (koos projektiruumi näitustega 32 180) ning 2017. aastal vastavalt umbes 25 400 ja 32 600 (detsembri viimased andmed on siit puudu).

Tartu kunstimuuseumi haridusprogrammides osalejaid on aastal 2017 olnud 2460, publikuprogrammis osalejate arv ei olnud selle uudise koostamise ajaks veel kokku arvatud.

Uued näitused uuel aastal

Uue aasta esimesel kuul avab Tartu kunstimuuseum näitused «Metafoorid kodule» (kureerib Joanna Hoffmann) ja Eve Kase isikunäituse (kureerib Brigita Reinert).

«Metafoorid kodule» pakub Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul võimalusi mõtiskleda selle üle, mida tähendab tänasel päeval Eesti noorele kodu mõiste, kas ja kuidas seda endale luuakse, on see füüsiline paik või emotsionaalne olukord. Näitusega soovib kuraator tõsta esile Eesti noorema põlvkonna autorite loomingut, uurida tänapäeva elustiilis ja elukorralduses toimunud muutuste mõju ja tagajärgi ning nende väljendumist Eesti kaasaegses kunstis.

Eve Kase isikunäitus esitab autori loomingut ajavahemikust 2010–2017 ja näitab tema loomingu mitmekülgsust. Nii näiteks tegeleb ta poliitika ja propaganda tähendusega meieaegses meedias ning Eesti rahvusliku identiteedi ja enesepeegeldusega.

Mai toob raeplatsi viltuses majas kaasa väljapaneku Eesti kuldaja kunstist Enn Kunila erakogus (kuraator Eero Epner) ja Erik Alalooga isikunäituse «Kinemaatiline müsteerium» (kuraator Joanna Hoffmann).

Muuseum kolib kogusid

Augustis jõuab vaatajate ette «Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis». See on Kumust laenatud näitus, mille kuraator on Anu Allas ning mille Tartu kunstimuuseumile kohandavad Merli-Triin Eiskop ja Hanna-Liis Kont.

Miks laenunäitus? Sest nagu teatas Tartu kunstimuuseumi kommunikatsioonispetsialist Piia Õunpuu, toimub praeguste plaanide kohaselt 2018. aasta suvel ja sügisel Tartu kunstimuuseumi kogude kolimine.

«Seetõttu ei ole võimalik eksponeerida suuremat osa meie oma kogude teostest,» lisas ta. «See on hea hetk, et teha koostööd Eesti kunstimuuseumiga ja tuua Tartusse üks nende põnevatest kogudepõhistest näitustest. «Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis» sobib selleks eriti hästi, kuna hüperrealismil on Tartu kunstiloos kahtlemata väga suur roll ning see kõnetab kohalikku kunstipublikut.»

Septembris valmib viltuse maja näitusesaalides ülevaade Lola Liivati loomingust (kuraatorid Merli-Triin Eiskop ja Hanna-Liis Kont).

Aastale paneb detsembris punkti Kadri Asmeri kureeritud «Naine kujutamas naist», mis võimaldab välja tuua erinevaid kunsti ja ühiskonda puudutavaid teemasid: naiste võimalused oma ajas kunstnikuna töötada, poliitika mõju naiseks olemise kuvandile ja selle kuvandi muutumine ajas, eri aegadel valitsenud iluideaalid, aga ka seda, kes olid ja on need naised, keda meie naiskunstnikud kujutasid ja kujutavad.

Asmeri kureeritud näitus valmib teiste Eesti muuseumide kogude põhjal, sest selle ettevalmistamise ajal on Tartu kunstimuuseumi kogud kolimisel.

Tagasi üles
Back