Eestis nõuab endale eluruumi uus tulnuktaim

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike lembehein.
Väike lembehein. Foto: Toomas Kukk / Eesti Loodus

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumi detsembris külastanud Daugavpilsi botaanik Pēteris Evarts kinnitas siinset määrangut, et augusti alguses Rupsi külast Tartumaalt Peeter Pärna leitud kõrreline on väike lembehein (Eragrostis minor). «Väikest lembeheina pole teadaolevalt Eestist seni leitud,» lisas herbaariumi vanemkuraator Toomas Kukk.

Selle 10-15 sentimeetri kõrguse kõrrelise looduslik levila meieni ei ulatu, aga tulnuktaimena raudteel või teede lähedal kasvamine on iseenesest ootuspärane.

«Lätis olevat lembehein näiteks Daugavpilsi jäätmaadel üsna levinud,» märkis botaanik Kukk. «Üheaastase või talvituva üheaastase taimena on ta elutsükkel lühike ja seemnesaak on taimel samuti hea, nii et arvatavasti on meie taimestik uue tülika liigiga rikastumas. Üheaastased liigid kasvavadki kohtades, kus vaba mullapinda paistab, ehk siis peenra- ja jäätmaadel, teeservadel jne. Ju ta hakkab levima samalaadsetes kohtades nagu murunurmikas või lõhnav kummel.»

Kas väike lembehein tuli välja Eesti uue taimeatlase koostamiseks tarvilikes välitöödes?

«Otseselt atlase välitöödes mitte, kuid taime leidja Peeter Pärn on taimeatlase tegemistest teadlik ja on ennegi botaanikuid oma tähelepanekutega rõõmustanud,» märkis Toomas Kukk. «Olen Peetriga koos olnud välitöödel Hanikatsil ja Hiiumaal ning võin kinnitada, et taimi, eriti aga linde ja putukaid tunneb ta suurepäraselt.»

Milliste teiste tulnuk- ja muude taimede esmasleide on tulnud tänavu välja uue taimeatlase välitöödes? «Tulnuktaimedest leidis Tõnu Ploompuu sel suvel Tallinnast Kitsekülast raudteelt hiire-händheina (Vulpia myuros). Kas händhein hakkab laiemalt levima, näitab muidugi aeg,» vastas Toomas Kukk.

Parajasti käib uue taimeatlase tööversiooni katsetamine ja levikuandmete toimetamine. «Tuleva aasta mais loodame valmis saada uue e-levikuatlase, mis hakkab olema elurikkust koondaval Eesti e-elurikkuse veebilehel. Esialgu on seal näha praegused katsetused,» märkis Kukk.

Ta lisas, et alati võib aadressil taimeatlas@gmail.com saata tähelepanekuid taimeliikide leiukohtadest ning küsimusi ja ettepanekuid, kuidas uut taimeatlast paremaks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles