Jüri Saar: uus linnaeelarve ja stressis kassid

Jüri Saar Foto: Margus Ansu

Jõulude-eelne Tartu volikogu istung oli mitmes mõttes ootuspärane. Opositsiooni eelnõu lasteaiatasu kallinemise pidurdamisest lasi koalitsioon põhja, nagu ka linnaeelarve kohta tehtud parandusettepanekud.

Valimisliit Tartu Heaks oli ette pannud, et lõpetada tuleks lasteaiatasu seotus alampalgaga – 15 protsenti eelneva aasta alampalgast –, mis tähendanuks, et uuest aastast poleks hind 70 eurot ja 50 senti, vaid ikka 64.50, nagu on olnud kahel viimasel aastal. Kui eelnõu üks esitajaid Jüri Kõre oli kõnevooru lõpetanud, nimetas abilinnapea Madis Lepajõe, miks linnavalitsus seda ei toeta, muu hulgas põhjusel, et ettepaneku hind oleks üle 300 000 euro ja algatajad ei ole näidanud, mille arvelt puudujääk katta. 

Eelnõu kaasalgataja Jüri-Ott Salm päris, kui palju peaks olema lasteaiatasude kasvamise peatamiseks kogutud allkirju, et linnavalitsus ettepanekut toetaks, nimelt oli selleks ajaks antud ligi 300 allkirja. Lepajõe vastas, et sellist arvutust ei ole tehtud. 

IRLi saadik Jaak Nigul arvas, et raha eelarves jätkub: «Kas teil ei ole pähe tulnud, et kui linnavalitsus ei plaaniks tõsta oma kulusid 1,6 miljonit, siis sellest piisaks.»

Et koeraomanik peaks koos koeraga jooksma lehmade järel, seda me ei kujuta vist hästi ette.

Sama suure kirega võttis opositsioon ette uue linnaeelarve. Üks erutavamaid allteemasid selles oli linna plaanitud rattaringlus, mis peaks alustama 2019. aastal. Küsimused olid nii detailsed, et volikogu esimees Aadu Must möönis eraldi arutelu vajadust. Näiteks Merle Jääger (Tartu Heaks) soovis teada, kas korvid ikka tulevad.

Ometigi ei suutnud arutlus 174,7 miljoni euro suuruse linnaeelarve üle võistelda koerte ja kasside pidamise eeskirja muutmise eelnõu aruteluga. Põhisisu: Tähtvere vallas polnud koerte kiipimine kohustuslik, aga nüüd tuleb see ära teha kuue kuu jooksul, nagu abilinnapea Raimond Tamm kokku võttis.

Sots Kadri Leetmaa tõstis üles küsimuse, et koerad ja kassid ei tohiks hajaasustuse piirkonnas eeskirja järgi üldse omanikuta väljas liikuda – kas see on teostatav?

Tamm vastas, et hulkuv koer on probleem nii haja- kui tiheasustuses ja kiipimisnõue on mõistlik. 

Sots Gea Kangilaski uuris, miks kasse ei kiibita. Tamm vastas, et see oleks ülepingutatud nõue, kuid kiipimine on soovituslik. «Kes kassist hoolib, teeb selle ka ära.»

Sots Marju Lauristin sedastas, et eelnõu kipub maaelule seadma linnaelu reegleid ja see puudutab kõike, mis on valdadega seotud. 

«Te olete ka ju maal käinud, saate aru, et koer või kass taluõuel, mille ümber on 20 või 15 või mõnikord rohkem hektarit oma maad, on midagi muud kui kass või koer linnatänaval,» ütles Lauristin. «Nii on teiste asjadega ka. Peaksime mõtlema, kas me ei hakka mitte rakendama maainimestele nõudeid, mis maaeluga kokku ei käi. Et koeraomanik peaks koos koeraga jooksma lehmade järel, seda me ei kujuta vist hästi ette.»

Tamm arvas, et kui koer jookseb oma põldudel, pole probleemi. 

EKRE liige Kaja Tarto nentis, et on kogukondi, kes aktsepteerivad, kui kassid üksteise territooriumil kõnnivad. «Kui meie loom ei saa vabalt liikuda, läheb stressi,» lisas ta. 

Veelgi teravamalt kerkis üles nn miljarditehase küsimus, mida volikogu arutas IRLi liikme Peeter Laursoni arupärimisest lähtuvalt. Must ütles, et see teema tuleb uuel aastal volikogu päevakorda linnale tähtsa küsimusena. Aga alles siis, kui on põhjalikumalt analüüsitud kõiki poolt- ja vastuargumente. Nagu linnapea Urmas Klaas leidis, on mõlemaid. 

Ene Ergma (RE) soovitas kaasata väliseksperte, sest meil ei tarvitse neid kõigis küsimustes olla. Klaas nõustus sellega ja osutas, et võrdluseks ei aita ka näited Soomest või Elbe äärest. «Ei ole võimalik võrrelda tehase mõju Elbele, Euroopa ühele suuremale jõele, ja Emajõele, päevselge.»

Lauristin küsis, kuidas tagada seda, et Tartu seisukohta võetakse arvesse, kui Tartu linna rahvas tunnetab, et tehas on linnale ohtlik. 

Klaas: «Olen siiani aru saanud, et Eesti on demokraatlik riik. Kui meie oma seisukoha üht- või teistpidi kujundame ja selle eest seisame, siis tuleb seda arvesse võtta.»