:format(webp)/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
/nginx/o/2017/12/26/7435671t1h0c32.jpg)
Tahan selle jutu alguses kohe selgeks teha: ma ei vingu lihtsalt selleks, et kellegi rõõmu rikkuda. Aasta vahetumine on vahva ja saluut selle juures omal kohal. Pimedal ajal on olulised kõik elamused, mis kaamosmasendusele veidigi leevendust toovad.
Kristel Kaljuvee: kui jätaks ilutule aastavahetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga uue aasta tervitamine ei peaks algama juba esimesest jõulukuu päevast. Kui toidupoes õnnestub juba detsembri esimestel tundidel koridori keskele kolinud värvilisi ilutulelette ignoreerida sama hästi kui agressiivseid telekanalite ja pensionifondide pakkujaid, siis terror hakkab peale mujal.
See tabab näiteks autoroolis, kui ootamatult tee kõrval pisikeselt pargiribalt taevasse paiskuvad raketid võpatama panevad. Või siis, kui üritad hilisõhtul magama jääda, aga akna taga lahvatavad sädemed ja kõmisevad paugud. Aga ka lihtsalt tänaval kõndides, kui räägid telefoniga, aga kommiraha eest praksuvaid vulkaane ostnud nagad muudavad rääkimise ja kuulmise võimatuks.
Lõhkeaineseaduses öeldakse, et näiteks säraküünlaid, pauguteid ja sumisevaid tulemesilasi on lubatud soetada juba 12-aastastel lastel. Täisealised võivad aga osta vägagi korraliku saluudi. Praktika näitab, et koolilapsed saavad üsna lihtsa vaevaga kätte ka neid pürotehnikatooteid, mida nende vanus käsitseda ei lubaks. Ja sealt lähebki asi käest.
Tulevärk lummab, on põnev, ilus ja natuke ohtlik. Aga sageli ei vali lapsed kohta ega aega. Sama võib muidugi väita ka mõne täiskasvanu kohta.
Jõuluaja rahu reostav arutu paugutamine ei kaalu silmailu üles, rääkimata sellest, et võimas pürotehnika võib oskamatutes kätes palju kurja teha.
Äsja tuli päästjatele väljakutse Anne kanali juurde, kus õhukesele jääle läinud inimesed sealt päise päeva ajal ilutulestikku tegid, pannes nii lisaks muule ohtu ka oma elu.
Piiranguid seada on muidugi lihtne, aga sellest tähtsam on olla jõuluajal inimlik ja püüda ilutule laskmisse suhtuda vastutustundlikult.
Mis oleks, kui jätaks sel aastal üldse oma isiklikud eurod taeva poole lennutamata. Võiksime eeskuju võtta näiteks Tallinnalt, mis kutsub inimesi üles eraviisilisest ilutulestikust loobuma ning annetama selleks mõeldud raha hoopis nendele, kelle elus see ka päriselt midagi muudaks. Soe tunne tehtud heateost kestab ju kauem kui mõneminutine tulemäng öötaevas.