Piparkoogivõistluse võitja unistab oma kohvikust
Galerii!

Lilli-Mai Mihhailova jõululauale peab igal aastal mahtuma vähemalt kilo piparkooke. Tavaliselt algab nende tegemine paar päeva enne jõulupühi, kuid tänavu otsustas ta piparkookidega algust teha nädal varem.

Piparkoogihooaja varase alguse põhjuseks oli lehest loetud uudis. «Lõin reedese (15. detsembri – toim) Postimehe lahti ja lugesin sealt, et viimane võimalus on osaleda piparkoogivõistlusel,» meenutas Lilli-Mai Mihhailova kahe nädala tagust aega. Terve järgmise päeva mõlgutas ta mõtteid, millist tööd võistlusele üles anda ning milline tainas selle tarvis teha.

Kätte jõudis 17. detsembri hommik ehk eelviimane päev enne võistlustööde saatmise tähtaega. «Ärkasin üles, panin jalad hopsti sussidesse ja läksin tainast valmistama,» kirjeldas Lilli-Mai Mihhailova. Selleks hommikuks oli tal küpsenud kindel plaan valmistada piparkoogisõlg.

Närvesööv ootamine

Idee tuli Eesti Vabariigi 100. aastapäevale mõeldes. «Kõik räägivad muudkui, et Eesti sada ja Eesti sada. Ma siis mõtlesin, et mis võiks selle sümboliks olla,» märkis Mihhailova. Siis meenus talle kunagi isa raamaturiiulis nähtud raamat «Eesti sõled», mille kaant ehib uhkete nikerdustega kuhiksõlg. 

Raamatut tal endal käepärast polnud, seega kaunistas ta piparkoogisõle mälu järgi. Tema valmistatud piparkoogist sõlg on raamatu kaanel ilutseva sõlega äravahetamiseni sarnane.

Et piparkoogisõlg oma vormi hoiaks, kattis Mihhailova kummuli keeratud kausi tainaga. Seejärel asus ta sõlele kaunistusi külge sättima ning siis läks küpsetis ahju. 

«Tegin taina pähklijahust ja see on tavalisest tainast veidi rasvasem. Kartsin, et viimati ei hoia tainas ahjus vormi ning hakkab kuumaga liialt sulama,» meenutas Mihhailova võistlustöö valmimise närvesöövamaid hetki.

Pärast koogi ahjust välja võtmist tuli kannatlikult oodata, sest kaunistama ja viimistlema sai asuda alles pärast selle jahtumist. Kaunistamisel mõtles Mihhailova, et glasuur on ehk liiga tavaline lähenemine, ning otsustas kasutada sõle kaunistamiseks hõbedast ja musta toiduvärvi.

Kokku kulus piparkoogisõle valmistamiseks üheksa tundi. «Alustasin võistlustöö küpsetamist õhtul kell seitse ja lõpetasin varahommikul kell neli,» sõnas Mihhailova.

Kinkis toimetusele

Tänavuse piparkoogivõistluse võitja pole osalenud ühelgi toidukonkursil, kuigi küpsetamine on talle olnud lapsest saadik südamelähedane ning eri eluetappidel on see talle ka elatusallikaks olnud.

Mõni aasta tagasi pidas Lilli-Mai Mihhailova koos ema Maimu Mihhailovaga Tartus kohvikut Tüse Tort & Krõnksus Kringel. «Kahjuks jäi ema pensionile ja siis pidime kohviku sulgema, üksi ma poleks jõudnud seda vedada,» märkis Lilli-Mai Mihhailova.

Pärast seda pani ta tööle Vasula Rotaks-Ri lihapoe kulinaariaosakonna. «Töötasin seal poolteist aastat, paraku sain oktoobris koondamisteate,» lisas ta mõtlikult.

Nüüd soovib piparkoogivõistluse võitja, et saaks veel kord võimaluse uuesti kohvikut pidada. «Ootan õiget aega ja uusi väljakutseid,» ütles Lilli-Mai Mihhailova. «Päris üksi kohvikut pidada on ehk keeruline, aga kui leiaks kellegi, kes sarnaselt minuga on südamega asja juures, siis ootan huviga.»

Tartu Postimehe piparkoogivõistlusel soovib ta, kui on võimalik ja asjaolud sobivad, ka edaspidi osaleda. «See on nii tore ettevõtmine, rahvas räägib ja ootab seda võistlust alati ning seepärast mõtlesingi, et peaks ka korra ära proovima ja töö võistlusele saatma,» rääkis tänavune võitja, kes oma uhke võidutöö kinkis Tartu Postimehe toimetusele.

Uhke piparkook tõi Lilli-Maile peapreemia ehk Postimehe aastatellimuse ning kingikoti, mille tarvis andis oma panuse ka Eesti Leivatööstus.

Jõuluselt lõhnav ja maitsev Eesti hümn

Sel aastal sai piparkoogivõistlusel kolmanda koha Ruth Ottini valmistatud piparkoogist laululeht, millel peal Eesti hümni sõnad. Taina ja glasuuri valmistas meister ise.

Töö sai žüriiliikmeilt kõrged punktid ennekõike huvitava idee ja mõnusa maitse eest. 

Neid jagus Ruth Ottini tööle ka seepärast, et ligi neljakümne sentimeetri kõrgune piparkoogist laululeht üldse püsti püsis.

Piparkoogist laululehe autor pühendas töö Eesti Vabariigi peatselt saabuvale 100. aastapäevale. 

Kahekordne võitja soovis sel korral madalamat poodiumikohta

Kaks aastat järjest on Tartu Postimehe piparkoogivõistluse võitnud ema ja poeg Inga ja Mait Hanni Annikorust. Sel aastal tuli perekond Hanni piparkoogist järelkäruga traktor auhinnalisele teisele kohale. Esikohast lahutas neid neli punkti.

Pereema oli siiralt rõõmus, kui kuulis, et sel korral nad võistlust ei võitnud. «Mul on kohe hea meel, saab keegi teine ka ikka võimaluse võita. Muidu veel hakatakse arvama, et see võistlus on mingi kokkumäng,» sõnas Inga Hanni.

Ka kuueaastane Mait Hanni arvas, et tähtis on osa võtta ning alati ei pea võitma.

Inga ja Mait Hanni valmistavad igal aastal võistlusele põllumajandusteemalisi piparkooke. Kaks aastat tagasi võitsid nad võistluse suure traktori ja järelkäruga. Mullu tõi neile võidu kombain keset viljapõldu. 

Tänavu saatsid Inga ja Mait võistlusele Fiati traktori, millel haakes päkapikke vedav järelkäru. Töö kirjelduses seisis, et eesootava Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul mõtlesid ka nemad teha vanaaegse traktori. Seda tüüpi traktorid olid Itaalias Fiati traktoritehas esimesed mudelid, mida toodeti aastatel 1919–1924. 

Tagasi üles