Eili Arula: lumehelbeke jäi Jõgevale ligi viisteist aastat hiljaks

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Nõukogude ajal levis Jõgeva rajooni rahva seas mõistatus: miks Jõgeval seisval Lenini kujul on peas karvamüts ning seljas mantel, kuid Tartus on Lenini kuju pintsakuga? Vastus sellele kõlas: seepärast, et Jõgeval sündis praeguseni kehtiv külmarekord  (17. jaanuaril 1940. aastal mõõdeti Jõgeval 43,5 külmakraadi) ning kuni Eesti Vabariigi taastulemiseni oli siinmail kõrgeim temperatuur fikseeritud Tartus (31. juulil 1896 mõõdeti Tartus 35,2 kraadi sooja). Eesti krooni saabumise suvel ehk 11. augustil 1992 sai soojarekordi enda kätte Võru linn, 35,6 kraadi, ning see rekord püsib siiani.

Kui Võrus sündinud soojarekord on pelk fakt linna kuulsusrikkas ajaloos, siis Jõgeva kandi rahvas on teinud usinalt tööd, et sealne külmarekord saaks linna identiteedi lahutamatuks osaks ning turundusvõtmeks.

Eriti agaralt asus selle nimel tööd tegema Jõgeva ettevõtja Raul Taul, kes asutas 2003. aastal MTÜ Miinus 43,5. Ühingu eestvedamisel püstitati samal aastal Jõgeva linna serva Piibe maantee äärde külmasammas, kus peal külmarekord ja daatum. 

Juba kümme aastat on MTÜ Miinus 43,5 Jõgeval korraldanud jääpurikafestivali, kus vastavalt ilmaoludele ja temperatuurile korraldatakse jääpurikate sulatamise või kasvatamise võistlusi. 

Ka Jõgeva kultuurikeskuse moto on «Külmalinn Jõgeva – jõuluvana kodu». Jõgeva spordihoone kohviku kokk Virge Mitt mõtles üheksa aastat tagasi välja külmalinna küüslaugusupi ning külmalinnas Jõgeval sai kümme aastat tagasi alguse küüslaugufestival.

Kõik külmalinnateemalised ettevõtmised ja tooted võitsid kiiresti rahva heakskiidu, kuid linna vapil ilutsesid hoopis rohelisel taustal kolm kollast ristikheinalehte.

Nüüd, mil Jõgeva linn on haldusreformi käigus saanud koos Jõgeva, Palamuse ja Torma vallaga üheks suureks Jõgeva vallaks, kinnitas Jõgeva valla sümbolikomisjon uue omavalitsuse lipu ja vapi, millel sinisel taustal ristikheinamotiividega lumehelves.

Siinkohal mainin ära, et nii võidutöö lipp kui ka vapp on kaunid ning selles osas pole kunstnik Marju Pottisep kindlasti ühtki kriitilist nooti ära teeninud. Kahju on sellest, et jääkristalliga lipp ja vapp on justkui postuumne sümbol Jõgeva linnale ehk omavalitsusele, mida tegelikult enam pole. Torma ja Palamuse kandi rahval on ilmselt üsna keeruline end selle sümboliga seostada.

Kuigi Jõgeva linnas sündinud külmarekord on püsinud juba 77 aastat, ei saa ükski ilmatark ega ammugi omavalitsusjuht kindel olla, et Eestis mitte kunagi külmemat temperatuuri ei mõõdeta. 

Kui uus külmarekord peaks sündima kusagil mujal, näiteks Kuusikul või miks mitte Käärikul, siis mis mõte on lumehelvest kujutaval Jõgeva vallalipul, mille üks idee on esile tuua Jõgeval sündinud külmarekordit.

Ka on kummaline kargena mõjuvat lippu näha vallamaja ees lehvimas lämbel suvepäeval.

Ühesõnaga «Celsiuse» nime kandva töö sümboliidee on hea, kuid kahjuks on sellega veidi hiljaks jäädud. Võttes arvesse külmalinna turunduskampaania arengut, jõudis lumehelves Jõgevale oma viisteist aastat liiga hilja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles