Pilteepose loomise mõte sai selle elluviija Raoul Annioni sõnul alguse hobiarheoloogiast, mis on nii tema kui ka eepose esimese osa väljaandmisse panustanud Marek Laimetsa ühine harrastus.
Kuna järjest mitme raamatu illustreerimine muutub ühe kunstniku jaoks loominguliselt kurnavaks, on eepose igal osal oma kunstnik.
Esimesele joonistas pildid Toom Tragel, teisele Jevgenia Tudin, kolmandale Ats Nukki ja veel ilmumata neljandat osa illustreerib nende endine õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia graafikaprofessor Urmas Viik. Kokku kavatsebAnnion pilteepose avaldada seitsmeosalisena.
«Iga raamatut ma mitte ei loe, vaid töötan läbi. Kõige paremini saab aru, kui loed rida rea haaval ja hakkad ette kujutama, kuidas seda lugu pilti panna,» rääkis Raoul Annion. «Mõtled, et kus see toimus ja millised tegelased välja nägid. Kui sa niimoodi süvitsi tegeled, siis paistab Kalevipoeg hoopis uues valguses.»
Pilteepose igas osas on lisaks Kalevipoja lugudele üks nn rosin, mis teose sisse juhatab. Esimeses osas oli selleks Kalevipojaga seotud kohtade kaart, teises antroposoofiaga tegeleva ja mütoloogilist pildikeelt uuriva Sirje Purga kirjutis ning kolmanda osa sissejuhatuse tegi folklorist Madis Arukask.
«Väga paljude rahvaste mütoloogiates on suure tamme sündi, kasvamist ja raiumist puudutatud,» ütles Annion. «Tamm varjab kogu taeva. Madis Arukask seletab, mida see laiemas plaanis tähendab.»
Kolmanda osa tegevus käib paljudes kohades ja tuleb välja, et Jõgeva- ja Tartumaal on neid üksjagu.