Pilteepose loomise mõte sai selle elluviija Raoul Annioni sõnul alguse hobiarheoloogiast, mis on nii tema kui ka eepose esimese osa väljaandmisse panustanud Marek Laimetsa ühine harrastus.

Kuna järjest mitme raamatu illustreerimine muutub ühe kunstniku jaoks loominguliselt kurnavaks, on eepose igal osal oma kunstnik.

Esimesele  joonistas pildid Toom Tragel, teisele Jevgenia Tudin, kolmandale Ats Nukki ja veel ilmumata neljandat osa illustreerib nende endine õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia graafikaprofessor Urmas Viik. Kokku kavatsebAnnion pilteepose avaldada seitsmeosalisena.

Uues valguses kangelane

«Iga raamatut ma mitte ei loe, vaid töötan läbi. Kõige paremini saab aru, kui loed rida rea haaval ja hakkad ette kujutama, kuidas seda lugu pilti panna,» rääkis Raoul Annion. «Mõtled, et kus see toimus ja millised tegelased välja nägid. Kui sa niimoodi süvitsi tegeled, siis paistab Kalevipoeg hoopis uues valguses.»

Pilteepose igas osas on lisaks Kalevipoja lugudele üks nn rosin, mis teose sisse juhatab. Esimeses osas oli selleks Kalevipojaga seotud kohtade kaart, teises antroposoofiaga tegeleva ja mütoloogilist pildikeelt uuriva Sirje Purga kirjutis ning kolmanda osa sissejuhatuse tegi folklorist Madis Arukask.

«Väga paljude rahvaste mütoloogiates on suure tamme sündi, kasvamist ja raiumist puudutatud,» ütles Annion. «Tamm varjab kogu taeva. Madis Arukask seletab, mida see laiemas plaanis tähendab.»

Kolmanda osa tegevus käib paljudes kohades ja tuleb välja, et Jõgeva- ja Tartumaal on neid üksjagu.

Näiteks Saadjärve kallas, kus kuninga väljaselgitamiseks kive visati, Kalevipoja künnivaod Põhja-Tartumaal, kivi Mustvees, millega Kalevipoeg hunti viskas ja Saare valla (pärast haldusreformi Mustvee vallas) Raja mägi, mis olevat tekkinud Kalevipoja hobuse kabjalöökidest otsa leidnud huntidest.

Väärt  tarkused ja tõed

«Kalevipoeg» sisaldab rahvatarkusi, mida anti edasi põlvest põlve. Muuhulgas ka olulist teavet selle kohta, kuidas rauaajal metalli töödeldi. Eeposes on juttu, et Kalevipoeg lõhub oma esimesed mõõgad ära.

Annioni sõnul on aru saada, et need on kõige lihtsamal moel karastatud rauast, paraku on need üle karastatud ega ole vastupidavad.

Teise mõõga valmistamisel on sepad juba rohkem vaeva näinud. Kolmas, algselt vanale Kalevile tehtud mõõk on aga eelnevatest märksa vastupidavam. Siin on kirjeldatud, kuidas omal ajal damastseeringut tehti ehk Damaskuse terast sepistati.

Saadjärvega seostatud üldtuntud kiviviskevõistluse arvab Annion, et Kalevipoeg võitis selle tänu targale visketehnikale – esimese kahe venna kivid lendasid kõrgele «pilvi lahutama» ega jõudnud seetõttu kuigi kaugele.

Annioni seletust kuulates tuleb välja, et Kalevipoeg ei pruukinud sugugi olla rumal jõmm, nagu teda mõnikord näidata on tahetud. Pilteepost lugedes võib Kalevipoja loomuse igaüks enda jaoks ise luua.

Pilteepose «Kalevipoeg»  esimene osa ilmus 2014. ja teine 2016. aasta novembris. Neljanda osa tahab Annion välja anda 2018. aasta lõpus.