Veebikaamera toob ekraanidele elu lindude toidumaja juures

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihane on leidnud toidumajast meelepärase nokatäie.
Tihane on leidnud toidumajast meelepärase nokatäie. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veebileht Linnuvaatleja juhatab talve kolmanda päeva postituses loodushuvilised vaatama lindude toidumaja juures toimuvat veebikaamera vahendusel. Seda saab teha kevadeni. Ühtlasi tutvustab Linnuvaatleja, millised liigid toidumaja külastavad ning miks linnud üht või teistmoodi käituvad ja toimetavad.

Linnuvaatleja toimetajad Marko Mägi ja Margus Ots kirjutavad, et oma aias võimalikult paljude linnuliikide nägemiseks peab toidumajas pakutav toit olema mitmekesine. Kõige tavalisem talvine lisatoit on väikestele värvulistele pekk ning päevalilleseemned, kuid hästi sobivad ka näiteks rasv, maapähklid, kaerahelbed, hirss.

Katsetada võib erinevat sorti toiduga, mis aga peab kindlasti olema maitsestamata – vürtsikas ja soolane toit (ka leib) ei sobi lindudele üldse. Lindudele ei soovitata pakkuda ka vett sisaldavat toitu, sest läbikülmununa ei ole see lindudele kättesaadav ning, vastupidi, soojaga rikneb kiiresti. Samuti ei tohi lindudele pakkuda riknenud toitu, vaid tuleb jälgida, et väljapandu püsiks värskena. Lindude väljaheidetega segunedes või vihmaga märjaks saades rikneb toit kiiresti, seepärast tuleb toidumaja kindlasti korrapäraselt puhastada.

Mägi ja Ots juhivad tähelepanu ka sellele, et arvestama peaks lindude turvalisusega. Kui toit on madalale või maha pandud, võivad näiteks kassid suureks ohuks olla. Keset lagedat välja on aga näiteks raudkullidel hõlbus toituvaid linde püüda, seetõttu võiks toitmiskoha läheduses olla põõsaid, kuhu linnud ohu korral saaksid varju minna.

Rasvapalle on kõige targem spetsiaalse traadist rasvapallihoidjaga üles riputada, sest üldjuhul leiavad ka harakad ja varesed juba mõne päevaga toitmiskoha üles ning viivad ainult peenikese võrguga ülesse riputatud rasvapalli kaasa.

Oluline on linde toita regulaarselt ehk iga päev ja enam-vähem samal kellaajal, sest linnud õpivad kiiresti ära, millisest toitmiskohast ja millisel kellaajal toitu saab. Kuna külmade ilmadega süüakse toidumajja pandud päevalilleseemned suurema tihase- või vindisalga poolt mõne hetkega ära, võiks alati lisaks pekitükk või rasvapall üleval olla. See teeb toidu lindudele ka ülejäänud päeva jooksul kättesaadavaks.

Ja kõige olulisem – kui külmade saabudes linde toitma hakata, tuleb sellega kindlasti korrapäraselt jätkata kevadeni. Linnud harjuvad kiiresti kindlat toitmiskohta külastama ja kui keset külmaperioodi toitmine katkestada, võib väiksematele värvulistele ka juba üks toiduta päev saatuslikuks saada.

«Oma koduaias talvel lindudele toitu pakkudes saame kasu ka ise – kevadel jääb nii mõnigi rasvatihane toitmiskoha lähedusse pesitsema ja hävitab koos pesakonnaga lugematul hulgal erinevaid aiakahjureid,» märgivad Mägi ja Ots.

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Loe kõiki olümpiauudiseid siit.
Tagasi üles