Ülikooli von Bocki maja rebenes

Lõhe Ülikooli 16 vanema ja uuema osa vahel. Foto: Margus Ansu

Vähem kui neli aastat tagasi tuliuue kuue saanud von Bocki maja, endise hüüd­nimega Marksu maja jooksis nädalavahetusel täis suuri pragusid, sundides Tartu Ülikooli kiirkorras eksperte
appi paluma.

Werneri kohviku vastas paikneva enam kui 220-aastase hoone haldur Indrek Zeik ütles, et juhtunu teeb erakordseks muutuste kiirus. Reedel oli kõik korras, esmaspäeva hommikuks kirjasid Ülikooli 16 maja keskosa ruumide seinu ja lagesid kuni mitme millimeetri laiused praod.

«Jääb mulje, nagu oleks olnud maavärin,» lausus von Bocki maja teisel korrusel asuva eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juhataja Ülo Valk. «See toimus väga kiiresti.»

Majakad aitavad jälgida

Tartu Ülikooli 1802. aasta taasavamise aktuse paiga, von Bocki maja Raekoja platsi poolne hilisbarokne osa valmis 1780. aastal. Varaklassitsistliku, ülikooli peahoone poolse helekollase osa lasi järgmine omanik Magnus Johann von Bock juurde ehitada aastail 1783–1786.

Kõige võimsam lõhe, mis on vaadeldav Ülikooli tänavalt, rebenes nädalavahetusel just vanema ja uuema osa vahele. Sellelt joonelt algab von Bocki maja auditoorium 212, mille seintesse ja lakke ilmus pragusid ilmselt rohkem kui teistesse ruumidesse.

Enne vabalt liikunud uks hakkas takerduma kerkinud põranda taha.

Silmatorkavalt on kannatada saanud ka otse auditooriumi vastas asuv kabinet 208. Seal töötav rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist Liilia Laaneman ütles eile, et ei pelga krohvitükkide või millegi toekama kraessekukkumist, sest esialgu paistab maja olevat rahunenud – praod pole enam kasvanud.

Korrus allpool on aga ajutiselt kasutusest kõrvaldatud seminariruum 113. Hoone halduri Indrek Zeiki sõnul pannakse ruumi võlvitud laele esimesel võimalusel ajutised toed alla.

Neljas ruumis on värsketele pragudele krohvitud majakad, mille järgi saab päevast päeva kindlaks teha, kas vajumine ja rebenemine jätkub või ei. «Kuni majakad püsivad, pole põhjust paanikaks,» kinnitas Zeik.

Juba esmaspäeval tegi hoone esmase ülevaatuse ehitusinsener Ivo Roolaht, teisipäeval käis lisaks maja seiramas geo­tehnik Mait Mets.

Süüdi võib olla kuivendus

Ülikooli projekteerimis- ja ehitushangete peaspetsialist Madis Noor ütles, et loodab saada neilt ekspertidelt esialgse arvamuse vajumise põhjuste ning täpsemate uuringute vajaduse ja maksumuse kohta järgmisel nädalal.

Ei Noor ega Zeik söandanud arvata, mis on von Bocki maja äkilise murenemise põhjus, kuid nad ei välistanud, et see võib olla seotud vana keemiahoone mulluste drenaažitöödega. Tõenäoselt on Ülikooli 16 hoone püstitatud puitparvedele nagu enamik vanalinnast ning pinnasevee langetamise järel kuivale jäänud parved võisid hakata lagunema, kaotades kandevõimet.

«Praegu saab öelda, et vundament on vajunud peahoonepoolses osas kolmest kohast,» lausus Zeik. «Täpsemalt on võimalik öelda, kui eksperdid on teinud keldris puurimisi.»