C. Bechsteini tiibklaver hingab kliinikumi õhku

Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak ütles, et tema kahjuks klaverit ei mängi. «Mind on terve elu saatnud pigem see tohutu kadedus, kui need meie perekonna muusikainimesed minu ümber räägivad oma asju, millest mina midagi aru ei saa,» rääkis ta. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumi klaaslaega galeriisse, mis ühendab vanu ravimaju uutega ja mille seintel eksponeeritakse sageli kunsti, on nüüd ilmunud elegantne tiibklaver.

Pill on ehitatud maailma ühes vanimas, Carl Bechsteini klaverivabrikus, mis asutati aastal 1853 Berliinis ning mille instrumente imetles juba kuninganna Victoria. Sellesama firma klavereil on teoseid loonud Edvard Grieg, Alexander Skrjabin, Maurice Ravel ja Béla Bartók. 

Tartu ülikooli kliinikumis seisva pilli seerianumbri 136 901 leiab kõlakastist, ning kui 

C. Bechsteini klaverimaailma tutvustaval veebilehel ühel tabelil näpuga järge vedada, saab vastuseks, et pilli ehitusaasta võiks olla 1929.

Kaunis pärandus

TÜ kliinikumi silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak teab kõigest rohkem. 

Tänavu siit ilmast lahkunud pianist ja klaveripedagoog Ell Saviauk pärandas selle pilli oma lapselastele Mari ja Kadi Saviaugule, kes on Terell Pihlaku tütred ning mängivad mõlemad klaverit.

Kuna nii suur instrument nende koju poleks kuidagi ära mahtunud, tuli Terell Pihlak ideele paigutada see klaver hoopis kliinikumi galeriisse. 

Ta ütles, et kõigepealt tuleb pillil lasta sealse kliimaga kohaneda ning pärast seda, kui meister on instrumendi tervisliku seisundi veelkord üle vaadanud, on kliinikumil plaanis korraldada selle ümber ilusaid üritusi ning miks mitte juba Eesti Vabariigi aastapäeva paiku. 

Ka võiksid tulevikus tähelepanu leida Ell Saviaugu sünniaastapäevad, mil võiks klaveri taha mängima kutsuda Ell Saviaugu kuulsaid õpilasi, kelle hulgas on Indrek Laul, Martti Raide, Reinut Tepp, Ene Nael, Kristiina Rokaševitš ja paljud teised.

Uskumatu taust

Terell Pihlak rääkis veel, et esialgu kuulus klaver Helmi Einerile, kes oli aastatel 1912–1932 Estonia teatri solist ning hiljem hääleseadja. 

1968. aastal müüs Helmi Einer selle Ell Saviaugule, kes töötas Tallinna muusikakeskkoolis selle asutamisest saadik ning on olnud seal pikki aastaid  klaveriosakonna juhataja. 

Sellesama firma klavereid hindas juba kuninganna Victoria ja sel on teoseid loonud Edvard Grieg, Alexander Skrjabin, Maurice Ravel, Béla Bartók.

Ell Saviauk oli Eesti klaveriõpetajate ühingu auliige  ning vaat et kogu Eesti klaveriõpetajate mentor. 

Selle C. Bechsteini klaveri juurde käib legend, nagu oleks just see pill ainukese muusikainstrumendina 1944. aasta 9. märtsil põlenud Estonia teatrist päästetud ning seejärel uuesti korda seatud nii, et Helmi Einer sai seda oma töös edasi kasutada.

Terell Pihlaku sõnul on praegu raske leida kedagi, kes võiks tolle päästmiseloo üksikasju teada, aga just sel viisil oli Helmi Einer oma klaverist Ell Saviaugule jutustanud.

Lapselapse mängurõõm

Terell Pihlaku vanem tütar, 19-aastane Mari Saviauk on lõpetanud Tartu 1. muusikakooli ning tema on juba proovinud, kuidas C. Bechstein seerianumbriga 136 901 Tartu ülikooli kliinikumi galeriis kõlada võiks.

«Akustika on hea. Kartsin algul, et kõrge lae tõttu võib heli siin hakata liialt kajama. Aga klaveri taga istudes ja sealt kuulates tundus küll hästi olevat,» leidis ta.

Mari Saviauk puutus oma vanaema klaveriga kokku juba ajal, mil ta ei osanud rääkidagi. Ell Saviauku iseloomustas ta kui väga heasüdamlikku inimest, kes on toetanud teda nii muusikaõpingutes kui ka sporditegemises ning elanud talle kaasa kõiges, mida ta ette võttis.

«Loomulikult on see vanaema otsene mõju, et mina ja mu õde Kadi hakkasime klaverit õppima,» sõnas ta.

Idee tuua oma vanaema klaver hoiule Tartu ülikooli kliinikumi meeldib tallegi väga.

«Ma arvan, et kui keegi kõnnib siit mööda ja soovib sel klaveril natuke niisama mängida, ükskõik kas keegi arstidest või õdedest või isegi mõni patsient, ja kui see mäng tema päeva paremaks teeb – siis on see ju väga positiivne ja õigustab igati meie pere otsust,» arvas ta.