Tartu rattaringluse plaanides samm tagasi: elektrirattad meie talve ei sobi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viletsa suusailmaga talvel liikleb linnas rohkelt rattureid. Turusilla loenduri järgi oli eile pärastlõunaks silda ületanud 160 ratturit.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu volikogus leidis läinud istungil suurt tähelepanu linna rendirattasüsteemi ehk ametnike kõnepruugis rattaringluse loomine, selle maksumus ja kasutusele võtmise tähtaeg 2019. aasta kevadel, kuigi suurem osa kulutusi on kavas süsteemi rahastamiseks teha tuleval aastal. Linnaeelarve seletuskirjas arvestatakse 3,5 miljoni euroga.

Tartu linn soovis olla eesrindlik, samuti mõelda tarvitajate mugavusele ning rajada kogu süsteem elektriratastega. Nagu endiselt kirjeldatakse, 600–800 ratast ja 60–80 laenutuspunkti. Võtad ratta ühest, sõidad, kuhu vaja, ja jätad ratta järgmisse punkti. Osa ühistranspordisüsteemist. Elektriratta eelis on, et see sobib ka vähem treenitud või eakamale inimesele, isegi Jakobi mäest ja Riia mäest saab üles ilma, et naha märjaks võtab. 

Kuid nagu vahel ikka, on vahel saatan pisiasjades.

Uus info

Läinud nädalal pani ameti maha rattaringluse projektijuht Heret Knjazeva, kes alustas tööd augustis. Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak kinnitas, et nii töökat ja kompetentset inimest on uue konkursiga päris raske leida.

«Tegi äriplaani koos maksumusega, tegi ülevaate võimalikest pakkujatest, aga ütles, et on vaja uut inimest, kes hakkaks äriplaani ellu viima. Põhjus on võibolla ka selles, et tema taanlasest abikaasa sai töökoha Bali saarele,» ütles Haak.

Lisaks kõigele muule andis Knjazeva töö ka teadmise, et elektrirattad meie talve hästi ei sobi. Miinuskraadidega ilm teeb liiga nende akudele ning kui neid külma ilmaga kasutada, võtab see garantii, selgitas Haak. 

«Varem ei olnud teada, et elektrirattaid talvel kasutada ei saa, isegi väikeste miinuste korral. See teema on nüüd uuesti kõne all,» sõnas Haak. «Praegu on see uus teadmine. See, kes meile rattaid pakkus, unustas selle hoiatuse ära.»

Linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm täpsustas, et tootjad ei soovita laadida, kui temperatuur jääb allapoole nullkraadi. Samas on tema sõnul teada, et elektrirattaid kasutatakse ka miinus 20 kraadiga ja elektrirataste laenutus on Soomes näiteks Oulus, arendamisel ka Tamperes.

Tartus on küsimus ka selles, et osa rendirattasüsteemi rajamise rahast lootis linn saada SmartEnCity projektist, selle raha saamine ei ole veel otsustatud, küll on aga teada, et kui üldse, saab sealt raha üksnes elektrirataste soetamiseks.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles eile, et uuest teadmisest ei tule siiski suurt muudatust. Et rattaringlus oleks paindlik ja süsteemi töö ei lõppeks esimeste külmadega, on kavas hankida teatav hulk tavarattaid. Tamme sõnul peaksid akud külmaga kasutades vähem vastu ja neid tuleks muidu eeldatava viie aasta asemel vahetada juba kolme aasta tagant.

Kolmandik tavarattad

Lahendus võiks tema sõnul olla selles, et kolmandik kogu soetatavast rattapargist on tavarattad ja kaks kolmandikku elektrirattad.

Kui pikaks võiks igal aastal jääda elektrirataste kasutamise hooaeg, ei ole praegu päris selge.

Projektijuht Jaanus Tamm ütles, et praegu on hankel plaanis küsida selliseid rattaid, millele saaks tulevikus asjaolude muutudes lisada elektrimootori. Ja ka vastupidi: elektrirattad vajaduse korral muuta tavaratasteks. Maksab natuke rohkem, aga on paindlikum lahendus.

Raimond Tamm ütles, et see uus teadmine ei muuda süsteemi elluviimise ajakava. Hankeni on lootus jõuda tuleva aasta alguses, süsteem peaks kasutatav olema 2019. aasta kevadel. Tavarataste korral võiks mõeldav olla kasutuse algus ka juba järgmise aasta viimastel kuudel.

«Plaanis oli samm paremuse poole, et me ei too vana süsteemi, aga juhtprojektide värk on, nagu alati, teatud riskidega,» nentis Haak. 

Rattaringlusprojekti kogumaksumus on linnaeelarve seletuskirjas 3 508 723 eurot, sealhulgas 3 166 867 eurot maksavad rattad, parklad ja tarkvarasüsteem, 252 000 eurot parklate projekteerimine ja ehitamine ning 89 856 eurot elektriliitumised.

Tagasi üles