Jüri Kõre: tubli peenhäälestusega provintsistumise vastu

, Tartu volikogu liige, valimisliit Tartu Heaks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema

Tartu tuleva aasta eelarve üldmaht ei ole lõppeva aasta omaga võrreldes kasvanud (171 miljonit eurot, tänu Tähtvere valla liitmisele faktiliselt 175 miljonit). Tulude nullkasvu juures on linna tormilisest arengust keeruline rääkida. Ilmselt seetõttu ongi eelarve seletuskiri üsna sõnarohke, lubades konkurentsivõimeliste töökohtade hulga kasvu, paremat hariduse kättesaadavust, kultuuri väärtustamist, turvalisust, turismialast tuntust jne.

Ega sõnastatud prioriteetidele sisu poolest midagi ette heita saa. Haridus, kultuur ja turvalisus on valdkonnad, millega peab omavalitsus tegelema kuust kuusse, aastast aastasse. Ja kui siis aasta enam-vähem korda läheb, pole templit «Tehtud!» lüüa eriti keeruline.

Natuke liiga propagandistlike eesmärkidega võrreldes on eelarvestrateegias ette kirjutatud põhimõtted palju konkreetsemad. Need nõuavad, et põhitegevuse tulem kasvaks, et investeeringute osakaal kogukuludest püsiks suur, et eelarvepoliitika oleks vastutustundlik.

Jah, põhitegevuse tulem 2018. aastal kasvab, kuid seda eelkõige riigieelarvest kohalikku eelarvesse suunatava üksikisiku tulumaksu osa ja toetuste suurenemise tõttu. Teenuste müügist ja linnavara kasutamisest saadavad (omateenitud) tulud kasvavad napilt poolteist protsenti. 

Samasugune kahemõttelisus vaatab vastu investeeringute suurest osakaalust rääkiva põhimõtte osas. Tuleval aastal investeeringuteks planeeritud 35 miljonit jääb lõppeva aasta eelarve 39 miljonile kõvasti alla.

Kõige põnevam on arutleda vastutustundliku eelarvepoliitika üle. Miks? Nimelt leiab samasuguse põhimõtte Helsingi järgmise aasta eelarve seletuskirjast.

Vastutustundlikkus Tartu moodi on see, et võetakse juurde kaks korda rohkem uusi laene, kui vanu tagasi makstakse. Linna laenukoormus suureneb 64 miljonilt 72 miljonile. Vastutustundlikkus Helsingi moodi on see, et maailmaturu hindade tõusuga kaasnevat heaolu vähenemist kompenseeritakse kodanikele üksikisiku tulumaksu määra vähendamisega 0,5 protsendi võrra!

Saabuv aasta ei paku linnaisadele käesolevaga võrdsel hulgal lindilõikamisi. Kuid piknikuperioodi sisse juhatava Pirogovi platsi avamise ja tarkusepäevaks renoveeritud Raatuse koolimaja lindi­lõikamise vahele mahub ilmselt veel tosin kultuuri (monumendid), hariduse (lasteaiad), taristu (teed ja tänavad), transpordi (jalgrattaringlus), elamumajanduse (Turu ja Tiigi t hruštšovkad) ja mõne muu valdkonna edenemist tähendavaid tegusid ja tähistavaid pidusid.

Kuna eelarve üldmaht ei ole käesoleva aasta omaga võrreldes kasvanud, siis on raske eeldada, et mõne üldkasutatava teenuse kättesaadavus või kvaliteet hüppeliselt paraneks. Olgu see siis ühistransport, lastehoid, koolitoit vms, mis ühest või teisest vaatenurgast on juba rohkem kui kümnendi jooksul tartlaste kriitikat pälvinud.

Tõsi, koolitoidu kohta liigub kuluaarides kuuldus, et kui järgmise aasta riigieelarve saab vajalikud allkirjad ja pitserid peale ning riik suurendab päevast toiduraha 78 sendilt 1 eurole, siis on veebruarist ka Tartus 1.–4. klassi lapsed toiduraha maksmisest priid.

Paraku leiab eelarvest hoopis rohkem hinnatõuse kui -langusi. Hooldekodu kohatasu vaimse tervise hooldekeskuses tõuseb prognooside järgi 20 protsenti, 1000 euroni kuus. See teenus muutub keskmisele tartlasele kättesaamatuks. Lasteaia kohatasu tõuseb üheksa protsenti. Seni veel prognoos, mitte sündinud fakt, on hinnatõus noortespordis. 

Vastutustundlikkus Tartu moodi on see, et võetakse juurde kaks korda rohkem uusi laene, kui vanu tagasi makstakse. Linna laenukoormus suureneb 64 miljonilt 72 miljonile.

Üks viimasel kümnendil Tartus kõige tempokamalt kallinenud avalik teenus on lastehoid: 2013–2017 koguni 1,8 korda. Keskmine palk on sel ajal suurenenud vaid 1,3 korda.

Erandlik hinnakujundusmehhanism, seos alampalgaga, tagab selle teenuse järjekindla kallinemise. Tartus on hinnatõusu omakorda forsseeritud, põhjusteks tuuakse kümnendivahetusel olnud lastehoiu järjekorra likvideerimist, töötajate palga tõstmist, munitsipaal- ja eraaedade ja -hoidude kohatasu ühtlustamise vajadust.

Need argumendid praegu enam täielikult ei kehti. Kümnendivahetuse järjekord oli fakt, samuti see, et aastail 2009–2013 lõid avalik ja erasektor kokku tuhat uut hoiukohta. Kuid fakt on ka see, et 2013. aastaks saavutatud arv (kokku 6400 kohta) nõudluse vähenemise tõttu enam suurendamist ei vaja. Probleem on kohtade ebaühtlane jaotus linnas.

Tähelepanuväärne on, et vaatamata kohatasu püsivale tõusule on 2015. aastast lapsevanematelt munitsipaalhoiu eest kogutav raha summaarselt vähenenud. 

Käesoleval ajal maksab lastehoid munitsipaallasteaias perele Tartus 64,50, Tallinnas 57,34 ja Pärnus 56,40 eurot. 1. jaanuarist kerkib Tartu peredele kohatasu 70,50 euroni.

Töövõimalused ja palk, elamispinna hind, aga ka avalike teenuste, sh lastehoiu kättesaadavus ja maksumus on tegurid, mis mõjutavad noorte perede elukohavalikut ühelt ja omavalitsuse konkurentsivõimet teiselt poolt.

Võrdluses naaberomavalitsustega jääb Tartu linn praegu kahjuks kaotajaks. Kohtade kättesaadavuselt jääb Tallinn veel Tartule alla, kuid 

lastehoiu toetamise süsteem (nii hinnavahe kompenseeri­­mine erahoidu kasutavatele peredele kui ka väikese sissetulekuga, lastega perede sotsiaalabi) on võrreldes Tartuga pealinnas mitmekesisem ja paindlikum.

Lihtne näide: toetust lastehoiu eest tasumiseks saab Tartus taotleda kolmeliikmeline leibkond juhul, kui tema sissetulek jääb alla 705 euro, Tallinnas samasugune pere aga siis, kui sissetulek jääb allapoole 1222 eurost. 

Toetus perele erahoiu korral on Tallinnas kuni 150 eurot kuus. Tartus sellist võimalust pole. 

Arvud arvudeks, toon konkreetse näite tartlaste poolt kohatasu tõusu vastu võitlemiseks loodud Facebooki lehelt. A.T kirjutab: «Meie pere 4 lapsest käivad lasteaias 3. Novembrikuu arve oli 188.59. Sügisest läheb vanim kolmest kooli, kui toidu hind ei tõuse, on 2018. a septembrikuu arve 166.43». «Kokkuhoid» linnavalitsuse laialt reklaamitud paindliku tasude/toetuste süsteemi varal ainult 22.16 eurot.

Seega, laiemalt on küsimus mitte ainult ühes arvus, vaid süsteemis.

Tartus erahoidudele peale surutud plaanimajanduslik-administratiivne süsteem (eralasteaiad saavad linnaeelarvest tegevustoetust juhul, kui kohatasu on munitsipaalhoiu kohatasuga võrdne) ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. See surub erapakkujad mastaabiefektist kasu lõikava munitsipaalhoiu poolt varem või hiljem välja. 

Eelnevat arvesse võttes tegi valimisliit Tartu Heaks volikogule ettepaneku siduda alampalgast lahti lapsevanema poolt munitsipaallasteaias või -hoius käiva lapse eest makstava tasu suurus ja külmutada see 2017. aasta tasemel, mis on 64,50 eurot.

Selle ettepaneku mõjul jääb eelarvesse laekumata 340 000 eurot.

 Võrdluseks: uute ametnike palkamiseks ja nende 5–36 protsendi vahemikku jääva palgatõusu kindlustamise kulu on 900 000 eurot.

Pall on volikogu käes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles