:format(webp)/nginx/o/2017/12/18/7419315t1h45fa.jpg)
Jõgeva linna ning Jõgeva, Palamuse ja Torma valla ühinemisel tekkinud Jõgeva vald sai endale eelmisel nädalal uue vapi ja lipu, millel on kujutatud hõbedane kuueharuline jääkristall.
Lumehelbekesega vapp tekitas vallarahvas nördimust (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega ei ole aga rahul suur hulk ühendomavalitsuse elanikke ning paljude hinnangul on see tagatubades välja valitud ja volikogus jõuga läbi surutud. Enim pahandab kohalikku rahvast asjaolu, et uue valla sümboli valimisel ei olnud rahval õigust kaasa rääkida.
Kaheksaliikmeline sümbolikonkursi komisjon avas 25. septembri koosolekul laekumise järjekorras ümbrikud töödega ja asus nende sobivust vaagima.
Kõigepealt jättis komisjon edasisest hindamisest kõrvale kavandid, mis ei vastanud riigikantselei heraldikanõuetest lähtuvalt koostatud tingimustele.
Hääletusele läks vaid üks töö
«Koosolekul hinnati kümnepunktisüsteemis. Iga komisjoniliige sai hinnata eraldi lipu ja vapi kavandeid. Hinnete koondsumma tulemusena valiti välja viis kavandit, mis saadeti riigikantselei eksperdikomisjonile hinnangu andmiseks,» märkis sümbolikomisjoni esimees Mai Treial.
Ta lisas, et komisjon kogunes uuesti 16. oktoobril, siis valiti välja kaks parimat tööd, nende hulgas ka kavand «Celsius».
Sümbolikomisjoni liige Valdi Reinas lisas, et tegelikult asus komisjoni esimees Mai Treial endale meelepärast kavandit jõuga läbi suruma.
/nginx/o/2017/12/18/7419291t1h4a10.png)
«Esialgu valisime parimaks töö nimega «Tarkus ja viljakus» (pildil), kuid miskipärast sai parandusi teha vaid valitud töö «Celsius» autor ning ka volikogule hääletamiseks jõudis vaid üks töö,» ütles Reinas.
Jõgeva vallavolikogu liikme Terje Rudissaare arvates rikkus sümbolikomisjoni esimees Mai Treial konkursi reegleid, kui andis vaid ühele kunstnikule võimaluse oma tööd parandada.
Treial tõrjus süüdistusi väitega, et kavand «Celsius» vastas ka riigikantselei ekspertide arvamuse kohaselt ainsana suures osas heraldikanõuetele. «Teistes töödes oleks pidanud muudatusi tegema olulisel määral. Kuna sümbolikomisjonilt sai «Celsius» enim hääli ning ka riigikantselei eksperdikomisjoni hinnangul vastas nimetatud töö peaaegu täielikult heraldikanõuetele, tegigi kantselei ettepaneku täpsustuseks,» põhjendas Treial.
Rahvas ei saanud otsustada
Konkursi tingimustes oli kirjas, et laekunud tööd peaks ka rahvale näha olema ning need tuleb üles laadida kõikide ühinevate omavalitsuste veebilehtedele. «Juhtisin sellele tähelepanu 8. detsembril. Kavandid ilmusid uue ühendvalla kodulehele alles 11. detsembril (ehk neli päeva enne volikogu istungit, kus uus sümbol enamiku vallavolinike heakskiidu leidis – toim),» selgitas Terje Rudissaar.
Mai Treial rääkis, et konkursikomisjon soovis kavandid avalikustada üldse pärast tulemuste kinnitamist, kuid tema soovil pandi need ikkagi enne volikoguistungit veebi üles. Küsimusele, miks töid rahval hinnata ei lastud, Treial vastama ei soostunud.
Sümbolikonkursi komisjoni liige Valdi Reinas võttis rahva teavitamise kohustuse enda peale ning tutvustas võidutöö kavandit sotsiaalmeedia vahendusel.
Valituks osutunud vapp ja lipp rõhuvad ainult ühele ajaloolisele faktile ehk Jõgeval sündinud külmarekordile ning puudutavad neljast ühinenud omavalitsusest vaid üht, Jõgeva linna, loetles Reinas uute sümbolite puudusi.
Tagasiside valituks osutunud lipu ja vapi kohta tuli talle endalegi üllatusena. Teema alla kogunes 300 kommentaari, ükski neist ei soosinud võidutööd.
Avalik arutelu pulbitses arusaamatusest ja nördimusest. «Mõttetu plönn, arusaamatu, kujunduslikult näeb üsna kole välja, tundub külm ja sooviks midagi soojemat, mis mõtetega me seda lippu jaanipäeval vaatama peaks,» kõlasid Jõgeva ühendvalla elanike arvamused sel teemal sotsiaalmeedia vahendusel.
«Valituks osutunud vapp ja lipp rõhuvad ainult ühele ajaloolisele faktile ehk Jõgeval sündinud külmarekordile ning puudutavad neljast ühinenud omavalitsusest vaid üht, Jõgeva linna,» loetles Reinas uute sümbolite puudusi, mis jätavad teised ühinenud omavalitsused vapitemaatikast kõrvale.
Treial selgitas, et Jõgeva valla vapp pälvis riigikantselei kohaliku omavalitsuse üksuste lippude ja vappide kavandite heraldikanõuetele vastavuse hindamise ekspertidelt tunnustuse visuaalse mõjususe, tähenduse ning teostuse poolest.
«Nende hinnangul on ristikulehtede ühendamine jääkristalliga õnnestunud leid,» lisas ta.
Jõgeva valla sümbolikonkursi võidutöö «Celsius»
- Autor Marju Pottisep
- Vapil on hõbedane müürihambuline päis ja sinisel kilbil hõbedane kuueharuline jääkristall, mille harud on ristikulehekujulised. Lipul on sinisel väljal valge jääkristall ja müürihambuline piit. Müürilõige märgib senises Jõgeva vallas asuvat Laiuse ordulinnust kui omaaegse tähtsa Kesk-Eestist Venemaale kulgenud maantee tõkkelinnust. Sinine värv tähistab Jõgeva valla territooriumile jäävaid Vooremaa järvi. Jääkristall märgib Jõgevat kui Eesti külmalinna, kus 1940. aastal mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur. Jääkristalli harud on kujundatud ristikulehekujulisteks viitena Jõgeva linna ning Palamuse ja Torma valla senistele vappidele.