Peipsi loksub Kallastel rannas
Lisatud video!

Midagi head kevad Peip­­si ääres elavatele inimestele ei too, arvab Kallastel otse Peip­­si järve ääres elav Tiit Hilpus. 

«Olen siinmail elanud ligi nelikümmend aastat, järv on ka varasematel sügistel kolm-neli korda kõrge olnud, aga sellist pilti pole ma varem näinud,» rääkis ta. «Suvel oli mu maja all oma viisteist meetrit randa, siis hakkas aga vesi tõusma ja nüüd pole seal enam jalatäitki maad, ainult vesi ja jää.»

Kord tõuseb, kord alaneb

Ilmateenistuse andmetel ulatus Peipsi veetase eile Praagal 250 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, mida on 69 sentimeetrit rohkem kui detsembris tavaliselt. «Kui tuleb suure lume ja paksu jääga talv, lükkab idatuul kevadel selle tohutu jää kõik meie kaldasse ning see jõud on tohutu, lõhub kallast ja litsub kõik ettejääva puruks,» ütles Tiit Hilpus. 

Peipsi veetase on praegu küll kõrge, kuid see pole harukordne, alates 1921. aastast on see suur järv vastu talve olnud varemgi tavalisest tublisti kõrgem, tõdes keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna Lõuna regiooni spetsialist Ene Randpuu. 

«Kevaditi on Peipsi veetase sageli 250 sentimeetri ringis, see on loomulik, sügiseti juhtub seda aga harvem,» märkis ta. Viimati oli järve veetase kõrge 2009. aasta sügisel, kui 14. detsembril ulatus veetase 256 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. 2009. aasta sügisele järgnes lumerohke talv ning suured üleujutused kevadel, mida tartlasedki mäletavad. «Nüüd on pea kümme aastat rahu olnud ja inimesed on kõrge veetaseme unustanud,» ütles Ene Randpuu. «Peipsi selline ongi – kord tõuseb, kord langeb. Ma ei usu, et kevadel suur uputus tuleb, sest lumist talve ei paista tulevat. Aga kui siiski tuleb meil palju lund, siis on küll uputus kindel.»

Näiteks 1920. aastatel oli järv väga veerohke, 1940. aastatel madal, 1950. aastatel küündis veetase mitu aastat üle 300 sentimeetri ning 1960. ja 1970. aastad olid taas veevaesed. Seevastu 1980. aastatel küündis Peipsi tase mitmel aastal üle 300 sentimeetri. 

«Kaheksakümnendatel aastatel olin siin kõrge veetasemega väga hädas,» meenutas Tiit Hilpus. «Kaheksakümnendate lõpus õnnestus meil Tartust bager saada, lasime Narva jõge Vasknarvast alates liivast ära puhastada. Siis läks asi paremaks, vesi pääses järvest minema. Nüüd peaks ka sellise töö ette võtma. Aga kas seda enam üldse tohib teha ja kui tohib, siis kes teeb?»

Pole lihtne töö

«Meie majja ei ole ühtegi ettepanekut tulnud, et kaevame Vasknarvas Narva jõge laiemaks ja sügavamaks,» ütles keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja Jaak Jürgenson. «Pealegi pole see nii lihtne, kui näib, sest tegemist on ju piiriveekoguga. Sellised asjad tuleb Venemaa esindajatega kooskõlastada. Ja kas see ikka on hea mõte – ka meres on praegu vett palju, aga mõnel järgmisel aastal on seda igal pool jälle vähe.»

Ene Randpuu andmetel tehti Narva jõe sängi Vasknarvast alates aastatel 1932–1939 buunid ehk veevoolu reguleerivad ja kiirendavad ning kaldaid kaitsvad põiktammid. «Pärast seda tööd Peipsi veetase alanes,» ütles Ene Randpuu. «Enne buunide rajamist, 1920. aastatel oli Peipsi tase väga kõrge, nii kõrge pole Peipsi enam kunagi pärast buunide tegemist olnud.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles