Peipsi on idapiiri vaikne nurgake

Tamar Tamm selgitas, et piiririkkumiste vähendamiseks tuleb piirile droonivalvesüsteem ja lisatakse poisid. Foto: Arved Breidaks

Peipsi järvistul on sel aastal suurenenud kalameestega seotud piirirežiimi rikkumiste hulk, kuid üldiselt on Eesti nn sinisel idapiiril intsidentide arv aasta-aastalt vähenenud.

«Riskitase on väga madal, kui rääkida illegaalsetest piiriületajatest või salasuitsu vedamisest,» kinnitas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. «Sinisel piiril on meie murelapsed kalamehed, kes registreerivad end nüüd küll järvele minekul ära, aga kaotavad orientiiri ja lõpetavad kalapüügiga Venemaal.»

Lõppeva aasta 11 kuuga oli Peipsi järvistul piirirežiimi rikkumisi kokku 66 ehk kolme võrra enam kui aasta eest ja kümme juhtumit rohkem kui tunamullu. «Sellega ei lähe meil nii hästi kui tahaks,» tõdes Tamm.

Paadipõgenikke pole

Erinevalt Eesti-Vene nn rohelisest piirist, mille kaudu üritavad Eestisse jõuda põgenikud Vietnamist ning Lähis-Ida pingekolletest, pole Peipsi järvistul paadipõgenikke seni nähtud. Tõsi, tänavu septembris üritati Tamme andmeil Venemaalt kummipaadiga ilmselt Piirissaarele jõuda, kuid ürituseks see jäigi.

«Peipsi peale aeda ei ehita,» tõdes piirivalvejuht. Küll aga märgistas veeteede amet tänavu esimest korda piirirežiimi ala poidega, mis Tamme sõnul annavad tähelepanelikele veel liikujatelele märku, et jõutud on ohtlikesse vetesse. 

«See andis tulemust, aga inimesed suudavad ikkagi eksida,» lisas ta. Tuleval aastal plaanitakse Peipsile lisada jääklassi poid, mis jäävad sinna aasta ringi. Samuti arendatakse droonivalve süsteeme.

Vähem piiririkkumisi

Suures plaanis aga Peipsil, Lämmijärvel ning Pihkva järvel aset leidnud piirivalvejuhtumite hulk väheneb. 

Ebaseaduslikke piiriületusi tuli tänavu 11 kuuga ette 28 korral, mida on koguni kaks korda vähem kui kaks aastat tagasi ning kahe võrra vähem kui mullu. 

Ka meresõiduohutuse ning eriti kalapüügiseaduse rikkumiste hulk on viimase kolme aasta jooksul vähenenud.

Küll on aga piirivalvuritele tööd juurde toonud järvel kadunud või hätta sattunud paatkondade päästmine.

Päästmis- ja otsimisjuhtumeid oli tänavu 11 kuuga 33, mullu 24.