:format(webp)/nginx/o/2017/12/14/7405891t1h5418.jpg)
Tartu loodusmaja pälvis äsja rohelise kontori tunnistuse, mis tähendab, et sealsed töötajad järgivad oma töös igatpidi loodussäästlikke põhimõtteid ning on eeskujuks kõigile teistelegi.
Loodusmaja tunnistati oma nime vääriliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni poolt 2015. aastast välja antavat tunnistust saada pole sugugi lihtne: kriteeriume, mille alusel organisatsioone hinnatakse, on palju.
Need jagunevad 17 rühma ja kokku on tingimusi tervelt 123.
«On juhtimisega seotud organisatoorsed meetmed, et kuidas süsteem on üles ehitatud, kas on olemas eesmärgid ja tegevuskava ning kuidas kliente ja töötajaid neist küsimustest teavitatakse,» selgitas rohelise kontori valdkonna eestvedaja Maarja Jõe.
«Teine osa on toimimisega seotud põhimõtted. Energia, veekasutuse või jäätmekäsitluse küsimustele lisaks on oluline seegi, et kui ettevõttes pakutakse näiteks seminariteenust, siis kuidas hangitakse kontorisse toitu.»
Säästlik juba algusest
Jõe sõnul erineb Tartu loodusmaja teiste seniste tunnistusesaajatest tuntavalt, kuna juba projekteerimisel on lähtutud sellest, et hoone vastaks igati keskkonna- ja energiasäästlikele tingimustele.
«Maja rajamisel sai siia sisse pandud tublisti meie töötajate teadmisi ja soove selle kohta, millist töökeskkonda nad soovivad,» selgitas loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa.
«Seepärast on siin väga palju rohelust ja kasutatud on ainult naturaalseid materjale. Näiteks on kontori põrandaid kattev vaip valmistatud kitsevillast, mitte naftasaadustest,» rääkis ta. Ruusmaa sõnul on loodusmaja kontori eesmärk algusest peale olnud loodusvarasid säästlikult kasutada.
Praeguseks on rohelise kontori tunnistusega hinnatud juba 39 asutust, Lõuna-Eestis ainsana Tartu loodusmaja.
Vanapaberit taaskasutatakse märkmepaberina, majas on keelatud tarvitada ühekorranõusid ning pudelivee asemel soovitatakse töötajatel ja külastajatel tungivalt juua kraanivett.
Lisaks kasutatakse võimalikult palju looduslikku valgust ning kogutud sademeveega kastetakse talveaia taimi, serveriruumist tuleva soojusega aga soojendatakse talveaeda.
«Jahutussüsteemi planeerimine vajas eraldi tähelepanu, sest tavapärase lahenduse korral ei oleks selline lõpptulemus võimalik olnud,» rääkis Ruusmaa.
«Ka prügikastidega oli nii, et viimasel hetkel avastasime, et kavatsetakse tellida 30 prügikasti, iga laua taha,» meenutas ta. See plaan laideti Ruusmaa sõnul kohe maha ning loodusmajas tekkiv prügi kogutakse nüüd kokku igal korrusel asuvates väikestes jäätmejaamades.
Ainus Lõuna-Eestis
Mida ettevõte tunnistusest võidab? «Tunnistuse pälvinud ettevõte või organisatsioon võidab kindlasti seda, et luuakse töötajatele selge süsteem, mille alusel toimub lähenemine keskkonnaküsimustele,» selgitas Jõe. «Kui ettevõte vaatab läbi kogu oma olmega seotud tegevuse ja kulutused, on võimalik ka rahaliselt võita,» lisas ta.
Tänapäeval on väga tähtis ka maine, sest rohelise kontori tunnistus näitab praegustele ja ka võimalikele tulevastele töötajatele, klientidele ja koostööpartneritele, et tegu on vastutustundliku organisatsiooniga.
Kuigi praeguseks on rohelise kontori tunnistusega hinnatud juba 39 asutust ja ettevõtet, on Tartu loodusmaja ainuke kehtiva tunnistusega ettevõte Lõuna-Eestis – pea kõik seni tunnistuse saanud on olnud Tallinnast ja Harjumaalt. Roheline kontor on varem olnud ka haridus- ja teadusministeeriumis ja keskkonnaõiguse keskuses.