/nginx/o/2017/12/14/7405871t1h7998.jpg)
Oktoobris valimiste järel alustas Tartu linn tartlaseks registreerima kutsuvat reklaamikampaaniat, mis läks maksma ligemale 20 000 eurot, kuid ei ole võimalik väita, et sellel linna elanike arvule üldse mingi mõju oli.
Tartlaseks registreerimise kampaania jäi märgatava tulemuseta
15. detsember 2017, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linna turundusjuht Helen Kalberg nentis, et kampaania algusega võrreldes kasvas Tartu elanike arva vähem kui saja inimese võrra, kui jätta kõrvale Tähtvere valla liitmise mõju, mis tõi juurde 2637 inimest. Kuna Tartu elanike arv niikuinii n-ö lainetab, ei saa aga väita, et see kasv just kampaania mõjul oli.
Kampaania esimesel päeval, 16. oktoobril oli Tartus
96 857 elanikku, oktoobri viimasel päeval 96 876 elanikku. Liitumise järel kasvas omavalitsuse elanike arv 99 513ni. Selle nädala esmaspäeval oli elanikke 99 512.
«Ootus oli natuke suurem, läbikukkumiseks ma seda ei nimetaks,» ütles Kalberg. «Arvestasime, et esimesel aastal ei pruugi kohe mõju olla.»
Ta selgitas, et varasemad kampaaniad on tõestanud, et elanike ülemeelitamine hüvede lubamisega väga ei toimi, sest pärast hüve saamist registreeritakse end kiiresti mujale.
Elukohta saab registris vahetada iga päev.
«Otsustasime katsetada sotsiaalsema lähenemisega lahendust, mitte et too oma paberid iga hinna eest meile, aga et kui siin niikuinii iga päev elad ja toimetad, võiksid end Tartusse sisse kirjutada,» sõnas Kalberg. «Võtsime selle riski, sest sotsiaalse sisuga asjad on pika vinnaga. Oli oht, et see ei lenda.»
Kalberg möönis, et kampaania kulud olid märkimisväärsed: «Meediapinnad ei ole odavad ja Jarek Kasar, kes kirjutas kampaania tarbeks loo, ei ole ka kõige odavam artist.»
Järgmiseks aastaks on tema sõnul õppetund, et loovlahendust tuleb rohkem läbi mõelda, aga kampaaniat on soov jätkata. «Tõime võrdluseks päästeameti suitsuandurite kampaania, sellega läks ka aastaid, enne kui inimesed päriselt andureid kasutama hakkasid. Usun, et me jõuame ükskord ka sihile, suudame selgeks teha, et linn saab nende elanike raha eest teha neile rohkem asju,» lisas ta.
Kalberg ütles, et on inimrühmi keda ongi keeruline üle meelitada.
Näiteks need, kes hoiavad sissekirjutust maakohas puhtalt selle nimel, et talvel lükataks tee lahti. Ja on neid, kes on pärit väikevaldadest ja on sünnipaigale lojaalsed – nad tahavad, et väiksesse valda ka raha läheks. Lisaks on aga suur hulk inimesi, sageli tudengid, kellel polegi suuremat vahet, kuhu nad elama on registreeritud.