Aivo Pärn: Tartu bussihange tuleb tühistada!

Aivo Pärn. Foto: Margus Ansu

Igal võistlusel on reeglid ja ka hange on olemuselt võistlus parimate pakkujate vahel. Seejuures peab võistlus nii olema kui ka näima aus. Bussiliiklus on Tartu arengu peegel ja praegu tundub, et peegeldus on porikarva. 

Oktoobris lahvatas Tartu linnas skandaal, millega seoses kahtlustatakse mind altkäemaksu andmises praeguseks ametist lahkunud abilinnapeale Valvo Semilarskile. 

Kui keegi arvab, et altkäemaksu andmine ja lubamine on Aivo Pärnal veres, siis ta eksib. Ma ei andnud varem ega taha ka nüüd ega tulevikus anda kellelegi altkäemaksu. Kinnitan, et pole mulle kahtlustusega süüks pandud tegusid sooritanud ja mulle teadaolevalt ei ole minu tegevus ebaseaduslik.

Kahtlustuse järgi olevat Aivo Pärn andnud Semilarskile ühes kinnisvaratehingus 20 000 eurot varalist soodustust selleks, et riigihankel vähendataks bussidelt nõutud kohtade hulka vähemalt 80 kohalt 75 kohani.

Vangerduse tulemusena pääsenuks hankele ka sellised bussid, mille tootjat esindava firmaga Balti Bussi Grupp pole mul Tartu hankega seonduvalt vähimatki pistmist. See firma ei osalenud isegi hankel, sest tema üksnes pakub hankel osalejatele oma busse müügiks! Nüüd aga on pandud vägisi ühte patta bussikohtade hulk ja hoopis teisest ooperist pärinev kinnisvaratehing.

Mina esindasin hankel MRP Linna Liine, kes isegi ei valinud selle firma busse, mille nimel ma abilinnapeale väidetavalt varalist soodustust andsin. MRP Linna Liinid otsustasid juba varem hoopis teiste busside kasuks, kui need, millega mind põhjendamatult seostada püütakse. Valisime samasugused uued MANid, mis praegu näidiseksemplaridena Tartu vahel sõidavad. 

Ja veel – linnavalitsus vähendas nõutud bussikohtade hulka mitte teab mis sobingu tõttu, vaid pärast seda, kui busside müügiettevõte pöördus riigihangete vaidlustuskomisjoni poole. Ju siis aimasid linnaametnikud, et ees võib oodata pikk vaidlus, ja eelistasid selle vältimiseks ise kohtade hulka vähendada. 

Üksiti võiks mõtiskleda selle üle, miks nägid linnaametnikud algul just sääraste trikkidega vaeva ühe Euroopa bussitootja masinate välistamisega Tartu liinihankelt. Tegelikult pole ju vahet, kas kohti on formaalselt 75 või 80, niikuinii läheb bussi tipptunnil täpselt nii palju inimesi, kui sinna mahub.

Kui linnavalitsuse bussihangetega seoses räägitakse korruptsioonist, siis soovitan pöörata pilgu endalt ja Semilarskilt ära ning visata see sootuks mujale. Korruptsioon tähendabki olemuslikult seda, et maksumaksja huvidele eelistatakse arusaamatutel põhjustel kellegi kitsaid huve.

Tartu bussihange on linna olulisim ja suuremahulisim tehing üldse, leping sõlmitakse kümneks aastaks. Sellist hanget peaks pikalt ja hoolega ette valmistama ning hanke suurim võitja olgu tartlane, mitte ükskõik milline bussifirma või linnaametnik. 

Aga kas tartlane on võitnud? Kunagi ammu nii värsked ja punased Sebe bussid logisevad endiselt linna tänavatel, osa neist on nüüdseks välja vahetatud «uute» teise ringi busside vastu, mis peaks asendama algosadeks lagunevaid MAZe. Ja nii jätkub see ülejärgmise aasta juulini, ent võibolla kauemgi. 

Juba mullu juunis kirjutas Tartu Postimees sellest, kuidas vaidlustustes untsu läinud bussihankest väljub võitjana Sebe. Ajakirjandusest ei jooksnud toona läbi, mis vaidlustustest üldse jutt käib. Minu andmetel oli juulis üleval vaid üks vaidlustus, mis käis samuti bussikohtade arvu üle – seegi poleks kindlasti kogu hanget põhja lasknud.

Menetlus lõpetati, sest linn lihtsalt tühistas hanke ja valis tartlasi veel kaheks aastaks vedama Sebe, tehes seda otsustuskorras. 

Hange tühistati teenuse kindlustamise sildi all, ehkki uus vedaja pidanuks alustama alles tänavuse aasta juulis. Kas see polnud ehk veidi ennatlik? Ja üldse, kui olid mingid vaidlustused, siis tekib küsimus, mida tegid linnaametnikud hanke ettevalmistamise ajal? Miks nad siis korraldasid segaste tingimustega konkursi, mille vaidlustused olid sedavõrd ohtlikud, et kogu protsess tuli tühistada?

Praegu oleme me olukorras, kus kohtus on uued vaidlustused. Miski on mäda Tartu linnas.

Aga see ei ole veel sugugi kõik. MRP Linna Liinid suutsid teha isegi ajutiseks kaheaastaseks perioodiks linnale pakkumuse, mis valmistanuks tartlastele üksnes rõõmu. Me lubasime, et vahetame kogu bussipargi välja täiesti uute, MANi tehase busside vastu, mis on täpselt samasugused, nagu need paar tükki, mis praegu linna vahel liiguvad, ja teeme seda täiesti uute bussidega täpselt sama hinnaga, kui Sebe praegu. 

Nii nagu täna, nõnda viisid ka eelmisel aastal niidid ühe inimese, Tartu linnapea Urmas Klaasi kabinetti. Minu andmetel juhtis nii mulluse hanke tühistamist kui ka Sebe konkursita väljavalimist meer isiklikult. 

Tänavu siis korraldas Tartu linnavalitsus uue bussihanke, mis peaks tooma värsked bussid tartlastele ületuleva aasta juulist. Hanketingimused olid koostatud pehmelt öeldes segaselt ja sestap tegi MRP Linna Liinide kogenud hankespetsialist pakkumuse koostamisel linnaametnike hinnangul vea, sest ei saanud täpselt aru, mida meilt ikkagi oodatakse. Kelle huvides on see segadus?

Samuti hankel osalenud Hansa Bussiliinid andsid aga linnavalitsuse kohtusse. 

Ent priskeid küsimusi tekitavad teisedki hanke tingimused. Linn nõuab surugaasiga sõitvaid busse, aga mida siin pole, on surugaasitankla. Meil on juba näide Võrust, kus bussihange muutus täielikuks farsiks selle tõttu, et hange korraldati surugaasibussidele, ent paraku puudus linnas võimalus nende tankimiseks.

Gaasiärimehed ütlevad, et teeme ka Tartusse tankla, aga mis siis saab, kui nad seda õigeks ajaks ei tee? Ja mis saab siis, kui tanklat tabab ühel heal päeval rike? Kas siis ootab 60 bussi varuosa saabumist kusagilt Itaaliast?

Linnavalitsus üritab veeretada kogu riski bussifirma kaela, mis on minu arvates pehmelt öeldes kummaline. Pangu siis vähemasti hanke tingimustesse sisse, et endiselt on olemas selline nähtus nagu force majeure ehk vääramatu jõud. Aga ei!

Kui linnavalitsuse bussihangetega seoses räägitakse korruptsioonist, siis soovitan pöörata pilgu endalt ja Valvo Semilarskilt ära ning visata see sootuks mujale.

Lisaks kõigele eelnevale käib Tartu linnavalitsuses mingi kuluaarides toimetamine, mis on seadusevastane. Riigihanget puudutavaid küsimusi peaks arutama spetsiaalses hankekeskkonnas, ent selle asemel kutsuti praeguse parima pakkuja Go Busi juht linnavalitsusse ja nõuti tõestust, kas ettevõte ikka suudab pakutud hinnaga vedada.

Kõik teisedki pakkujad peaksid võrdsuse huvides nägema, mismoodi linnajuhid riigihankega toimetavad, ent praegu piirduti kabinetivestlustega. Sellest vestlusest pole mingeid protokolle, muudest jälgedest kõnelemata. 

Samas võimaldati MRP Linna Liinidele linnavalitsuse ametnikega suhelda ainult hankekeskkonna kaudu! Ja muide, Go Busi pakutav hind ongi liiga madal. See tähendab, et lõppkokkuvõttes võib minna kogu lugu maksumaksjale palju kallimaks, kui praegu paistab. Ning mõistagi ka bussijuhile, sest kui kokkuhoid tuleb tema sissetuleku ja tööaja arvelt, siis see ei saa ometi olla meie eesmärk!

Tõtt-öelda tekitas küsimusi juba 2010. aasta linnaliinide hange, mille Sebe võitis Go Busi ees. Sebe ei esitanud õigeks ajaks hanketingimustes nõutud garantiikirja ja vastupidi konkursitingimustele oli firmal ka maksuvõlg, ent ettevõte võitis ikkagi.

Konkursil osalemise nõuded olid tegelikult täidetud vaid Go Busil ja Atkol ning võitma pidanukski Go Bus, kelle pakkumine oli ka kõige odavam. Ehkki kohtuvaidlused käisid, oli linnamajanduse osakonna juhatajal Rein Haagil lõpuks Sebega lepingu sõlmimisega nii kiire, et seda tuli teha lausa väljaspool tööaega, Valmieras viibides! 

Milleks hanketingimused, kui korraldaja ehk Tartu linn ei pea neist ise kinni?

Niisiis on Tartus keegi alati paremini informeeritud ja õnn soosib teda konkurentidest enam. Äkki lepiks nüüd ja praegu kokku, et kui esikohal on tartlaste huvid, määravad tulemuse lihtsad kriteeriumid, nagu üheselt mõistetav liinikilomeetri hind ja teenuse kvaliteet. Igal võistlusel on reeglid ja ka hange on olemuselt võistlus parimate pakkujate vahel. Seejuures peab võistlus nii olema kui ka näima aus! Bussiliiklus on Tartu arengu peegel ja praegu tundub, et peegeldus on porikarva. 

Paraku ei õpi Tartu raad varasematest vigadest, võibolla on see juhuslik, ent võibolla sihilik. Mulle tundub, et läbipaistvad ja selged konkursid pole lihtsalt mõnede ametnike huvides. Loksugem siis neis vanades bussides edasi ja oodakem, mida pakub 2019. aasta, seda ametnike, mitte jumala armust.

Aga on veel üks võimalus ja ma ei väsi rõhutamast, et 2019. aasta juulini on aega piisavalt: austatud Urmas Klaas, tühistage see hange ja korraldage selge ning läbipaistev konkurss, mis peab tõepoolest silmas ka seda, milleks teid ametisse valiti. Kas ma peaksin täpsustama, milleks? 

KOMMENTAAR

Rikutud mõtlemine või teadlikud trikid?

Tartu linnavalitsus ei pea võimalikuks kommenteerida Aivo Pärna sisekaemust talle esitatud kahtlustuse osas, küll aga osutame järgmistele faktivigadele.

AS Sebe esitas 2010. aasta hankel nõuetekohase garantiikirja ja linnavalitsuse tegevus Sebe pakkumise hindamisel oli pädev. See ei takistanud MRP Linna Liine (MRP) linnaga kohtus (edutult) vaidlemast selle üle, kas Sebe pakutud hinnaga on teenuse osutamine üldse võimalik. Irooniline on see, et sel teemal vaieldi aastaid pärast Sebe vedama asumist. 

Mullu suve hakul oli käimas kolm vaidlust bussihanke dokumentide üle. Ühegi puhul ei saanud väita, et linn on midagi valesti teinud, ent edasivaidlemine oli ajapuudusel probleemne. Uue lepingu alguseni oli napilt aasta ja vaidluste tõttu oli teenuse katkemise oht, sest uuel vedajal jäi vedude alustamiseks liiga vähe aega. Seadus lubab sellisel juhul olemasoleva vedajaga lepingut pikendada. Linn nii tegi ja paneme tähele, et senisest soodsamatel tingimustel. 

MRP pakkumus kaheaastaseks vaheperioodiks ei olnud usutav. Kehtiv seadus ei võimaldanud sellist pakkumust vastu võtta. MRP pakkus mäletatavasti uusi gaasibusse olukorras, kus tankimistaristu veel puudus. Uue hanke puhul on vedajale jäetud piisav aeg gaasibussidele vajaliku tankimistaristu väljaehitamiseks.

Pärna etteheited uue hanke kohta on alusetud. Linn on käitunud kooskõlas seadusega, kinnitavad arvukad kohtu- ja vako lahendid.

Hankedokumendid olid pakkujatele arusaadavad. Linn paraku ei saa välistada hankega kaasnevaid vaidlusi, kuigi vaidluste motiivid võivad jääda tabamatuks. 

Pärn kinnitab oma seost vaid MRPga. Miks aga langeb Balti Bussi poolt vakole esitatud vaidlustuse tekst olulisel määral kokku MRP vaidlustusega? Erinevus on vaid mõnes punktis ja parandatud kirjavigades. Ka on kummastav, et Pärn on Hansa Bussiliinide kaebuses nimetatud tunnistajaks, andmaks ütlusi Go Busi ja linna kohtumisel arutatu kohta, kuigi ta sel kohtumisel ei osalenud. Paratamatu küsimus: kelle tööriist Aivo Pärn seekord on?

Jüri Mölder, Tartu linnasekretär