Koolide ja hotellide tulekahjuteated tulevikus otse häirekeskusesse ei jõua

Päästjatel tuleb iga päev reageerida sündmustele, kus tegelikult tuleohtu ega -kahju ei olegi. Sellised väljakutsed võtavad aastas kokku umbes sada päeva.

FOTO: Margus Ansu

Kui näiteks koolis või majutusasutuses hakkab tööle tuletõrjesignalisatsioon, läheb teavitus otse häirekeskusesse. Viimane peab reageerima kohe ja päästjad välja saatma.

Väga paljudel juhtudel selgub kohapeal, et tegelikult tulekahju pole ja tegemist on valehäirega: signaal läks tööle remonditöödest või suitsetamisest, köögis läks toit kõrbema või oli süsteemis rike. Kui päästjad sellistele väljakutsetele ei peaks reageerima, hoiaksid nad aastas kokku sada päeva ning saaksid teha näiteks ennetustööd.

Riigil on edaspidi plaanis loobuda automaatsest otseteavitusest häirekeskusesse. See tähendab, et edaspidi tuleb hoone omanikul või halduril enne päästjate kohale kutsumist veenduda, et süsteem ei andnud valehäiret ja tõepoolest on tulekahju.

Automaatse häireteavitusega objekte on Eestis umbes 1200. Selle aasta 11 kuuga on näiteks Lõuna päästekeskus saanud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kaudu 1155 väljakutset. Terves Eestis on selliste väljakutsete arv 3786. Kui Lõuna-Eestis oli nendest väljakutsetest ekslikud 1061, siis üle Eesti oli neid 3592.

Väga vähe on neid teateid, mille puhul päästemeeskonnal on reaalselt ka midagi kohapeal teha.

Neid häireid, mille puhul on päästjatel sündmuskohal reaalselt ka midagi teha, on praegu väga vähe, nagu tõdes siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan. See olukord on kestnud aastaid.

Ei istu käed rüpes

Tikani sõnul ei ole vaja muudatuse jõustudes koolidesse, büroohoonetesse või hotellidesse tööjõudu juurde palgata. Need töötajad on kohapeal olemas. «Objekti omanikud ei istu kohapeal käed rüpes ega oota päästjate tulekut. Nad kontrollivad oma objekte, et aru saada, kas ja kus on probleem,» lausus ta. 

Objektidele jääb ka edaspidi automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Ainus erinevus on see, et signaal ei lähe otse häirekeskusesse. Pärast häire tööle hakkamist kehtib hoones kehtestatud evakuatsioonikava. Kui on kindlaks tehtud, et tegemist oli valehäirega, siis see vaigistatakse.  

Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk koolide lahti ühendamist häirekeskusest ei poolda. Aastaid tagasi, kui automaatne süsteem tööle pandi, oli Kivilinna koolis valeväljakutseid tema sõnul üsna palju, kuid praegu neid enam pole. Viimaste aastate kogemuste põhjal julges direktor öelda, et päästeamet on pidanud kohal käima juhtudel, kui seda oli päriselt vaja. 

Kuna vahepeal juhtub, et majandusjuhatajal ja direktoril tuleb olla majast väljas, arvab Lukk, et senine süsteem, kus päästjad häire peale kohe kohale tulevad, on turvaline ja vajalik.

Hotellide Pallas, London ja Sophia omanik Verni Loodmaa tõdes, et neil on tõepoolest tulnud ette rohkelt neid olukordi, kui päästemeeskond sõidab maja ette, kuid tegelikult tulekahju polegi. Loodmaa arvates on automaatse teavituse ära kaotamine seega mõistlik mõte.

«See pole tore, kui oled restoranis mõnusal õhtusöögil ja korraks on läinud köögis kergelt rasv põlema, mis on anduri tööle pannud. Samal ajal aga astuvad sisse täismundris mehed ja näed aknast, et kolm punast autot sõidavad maja ette,» meenutas hotelliärimees ette tulnud olukordi.

Juhtunud on ka seda, et saunast tuleva kuumapahvaku peale on mõni andur reageerima hakanud ja taas on autod maja ette sõitnud. «See pole väga ratsionaalne,» leidis ta.

Kuna hotellides on tehnilised seadmed ohuolukordade tuvastamiseks ja inimesed on saanud väljaõppe, ei näe Loodmaa hotellide häirekeskusest lahti ühendamises probleemi. 

Üle Eesti on erinevate arvutuste järgi umbes 12 000 objekti, kust signalisatsioon automaatselt häirekeskusesse ei jõua. Mari Tikan usub seega, et muretsemiseks põhjust ei ole, sest inimeste ohutus jääb tagatuks. «See pole nii hirmus dramaatiline, nagu esialgu võib tunduda,» kinnitas ta. Küll usub Tikan, et objektide haldajate vastutus suureneb, sest süsteemi hooldamisse ja kontrolli tuleb tõsisemalt suhtuda. 

Pole veel teada

Praegu ongi kooskõlastamisel tuleohutuse seaduse muutmise väljatöötamise kava. Mis aja jooksul see kehtima hakkab, pole veel teada.

Selleks läheb Tikani sõnul aga kindlasti veel aastaid. Kui kunagi uus süsteem tööle hakkab, antakse omanikele piisavalt aega, et läbi mõelda, milliseid lahendusi lisaks hoones kohalviibimisele saaks kasutada, et maja vajaduse korral ööpäev läbi kiiresti kontrollida. Selleks on näiteks mobiilirakendused, mis annavad signalisatsioonisüsteemist teavitusi otse telefoni või arvutisse.

Tagasi üles