:format(webp)/nginx/o/2017/12/13/7403211t1hf71f.jpg)
Tartu linnamuuseum on saanud esitlusküpseks raamatu «Arhitekt kui dirigent», mis koosneb arhitekt Raul-Levroit Kivi (1920–2009) ajakirjanduses, õige palju Edasis ilmunud artiklitest, milles peegeldub Tartu sõjajärgne kujunemine. Koostaja Reet Neithal on paigutanud raamatusse ka autori mälestusi ja teiste kirjutatud tekste.
/nginx/o/2017/12/13/7403091t1h4567.jpg)
Aastal 1938 Tallinna tehnikumi ehitusosakonna ja 1950 Tallinna polütehnilise instituudi arhitektuuriosakonna lõpetanud Kivi töötas algul Tartus Eesti Projekti peaarhitektina ja seejärel, aastail 1972–1982, kultuurimälestiste restaureerimise ja projekteerimise instituudi Tartu sektori arhitektuuriala peaspetsialistina.
Kivi on planeerinud Tartus Riia ja Võru tänava hargnemiskohal asuva väljaku, koostanud linna keskuse detailplaneerimise projekti, kõrgkoolide perspektiivse paiknemise skeemi ja vanalinna regenereerimise projekti.
Ta on kavandanud elamuid ja ühiskondlikke hooneid Tartus ja mujal Eestis. Tema 400-kohalise laiekraankino tüüpprojekti, mis Tartus kerkis Ekraani kinoks, rakendati ka Kohtla-Järvel, Võrus ja Tallinnas ning väljaspool Eestitki. «Seda kasutati ligikaudu kümnes kohas, ka Lätis ja Leedus,» kirjutab Kivi.
Karl Ernst von Baeri maja Tartus on tema projekti järgi restaureeritud samal aastal (1982), kui ta jäi pensionile, kusjuures tol ajal asus ta elama sealsamas õuel restaureeritud endises tall-tõllakuuris. «Olles praegu meenutaja, mõtiskleja, vahetevahel ka nõuandja, konsultant või ekspert, elan ma üürnikuna nn Baeri tallis,» kirjutab Kivi. «Elan üksi. Meie tugev abielu Lindaga, mis algas ühiste püüdlustega luua vaesust trotsides kena kodu, pidas vastu nelikümmend aastat.»
Raamatu «Arhitekt kui dirigent» esitlus on Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) reedel, 15. detsembril kell 16.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)