Lapsi treenivad spordiklubid peavad arvestama hinnatõusuga

Tamme staadioni kunstmuruväljak on selgelt amortiseerunud: see on kivikõva ning viimase sula ajal lainetas platsil vesi. Loodetud remonti seal uuel aastal ei tule, küll aga tõuseb väljaku kasutamise hind.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu spordihooneid ja -väljakuid haldavas sihtasutuses Tartu Sport töötavad majahoidjad, koristajad ja administraatorid peavad kuus hakkama saama 470–600-eurose brutopalgaga. Et leida raha palgatõusuks, esitas sihtasutus Tartu linnavalitsusele ettepaneku tõsta linnale kuuluvate spordirajatiste üürihindu, täpsemalt soodushindu ehk laste ja noorte spordiklubide ja -koolide makstavaid tasusid.

Teisipäeval nõustuski linnavalitsus taotlusega, kuid teatud mööndusega. Nimelt soovis Tartu Sport tõsta hindu 1. veebruarist, kuid paberile sai lõpuks pandud 1. juuni.

Kultuuriosakonna juhataja asetäitja Marianne Menning selgitas, et hinnatõusu lükati mõne kuu võrra edasi, kuna sihtasutuse soovitud kujul jäänuks klubidele info levitamise ja teavitamise aeg väga lühikeseks ja see ei ole hea tava.

Kulukas kunstmuru

Tartu Spordi juhatuse liige Eve Lill märkis, et hinnatõusuga planeeritakse üüritulude suurenemist käesoleva aastaga võrreldes kuus protsenti ehk kogusummas 33 000 eurot, sellest soovitakse lisaks töötajate palgatõusule katta spordirajatiste remondikulusid. 

Töötajate palka plaaniti tõsta kümme protsenti, kuid nüüd tuleb mõelda, kas tõsta palka kohe täies mahus või jaanuaris näiteks viis ja juunis viis protsenti. 

«Peame rahavood üle vaatama, kuid ilmselge on, et palgatõus tuleb ära teha, seda enam, et tõuseb ka riiklik alampalk ja me peame leidma raha selle katteks,» nentis Lill.

Üldse võib öelda, et peaaegu kõik spordiinvesteeringud jäid eelarvest välja, nentis Madis Lepajõe.

Tartu Sport haldab kaheksat spordiobjekti ja kaht majutusasutust. Viimati muudeti hinnakirja kaks aastat tagasi, kui põhjendamatult madalatele hindadele viidates viidi Turu tänava spordihoone spordiruumide hinnad vastavusse samalaadsete saalide hindadega. 2016. aasta veebruaris oli samal põhjusel hinnatõus jalgpalliväljakutel.

Uus hinnatõus kergitab 1. juunist klubidele spordisaalide tunnihinda 1–2 eurot, jalgpalliväljakutel 3–5 eurot, üksikpääsmete hinnad valdavalt ei tõuse. Kõige suurem on kunstmuruväljakute hinnatõus, sest nende haldamine on kõige kulukam. Tamme staadioni kunstmuruväljaku kohta tähendab see näiteks seda, et kui praegu tuleb poole väljaku tunnise kasutuse eest välja käia 13 eurot, siis pärast hinnatõusu 17 eurot.

Trennitasu võib tõusta

Tõsi, viimati nimetatud väljaku puhul tundub hinnatõus pehmelt öeldes ülekohtune. Nimelt on Tamme staadioni kunstmuruplats selgelt amortiseerunud ning Eve Lille sõnul on selle olukord peaaegu sama hull kui Annelinna väljakul enne rekonstrueerimist.

Kui aprillis väljaku kehvast seisust kirjutasime, avaldas toona spordi eest vastutanud abilinnapea Tiia Teppan lootust, et väljakut hakatakse 2018. aastal rekonstrueerima. Kuid nüüd oli uus abilinnapea Madis Lepajõe sunnitud tõdema, et seda ei juhtu.

«Järgmise aasta eelarvesse see ei läinud. Üldse võib öelda, et peaaegu kõik spordiinvesteeringud jäid välja,» nentis Lepajõe. 

Peaasjalikult Annelinna spordimajas tegutseva Janika võimlemisklubi juht Janika Mölder tõdes, et hinnad tõusevad kõikjal ja seetõttu on kõik mõistetav, kuid lastespordi vallas on asi selles mõttes keeruline, et pearahad pole aastaid muutunud ning ka sponsoreid on sinna keeruline leida.

«Aega veel on ning mõtleme läbi, kuidas toimida,» märkis Mölder ega välistanud ka võimalust, et saalihinna tõus võib kajastuda millalgi ka treeningutasu suurenemises. 

Tagasi üles