Kohus mõistis Adaveres rahvuskaaslase tapnud lätlase kümneks aastaks vangi

Nuga. Pilt on illustreeriv Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Tartu maakohus mõistis nädala alguses lätlase Vladimirs Bogdanovsi mullu septembris Adaveres toime pandud tapmises süüdi ning määras talle karistuseks kümne aasta pikkuse vangistuse.

Tapmisega päädinud sündmuste selgitamiseks tuleb alustada eelmise aasta septembri algusest, mil pikalt tööta olnud lätlane Sergeis (37) sai võimaluse tulla tööle Eestisse Adaverre ulukiliha varumise ja müügiga tegeleva Chef Foodsi hoonete ehitusele. Ta pani kodukandis Riia lähistel kokku kolmeliikmelise ehitusbrigaadi ning mehed asusid mullu 25. septembril Lätist Adavere poole teele.

Noaga kallale

Adaveres jõudsid kolm lätlast tööd teha viis päeva. Esimese töönädala lõpus puhkes Sergeisil brigaadikaaslase Vladimirs Bogdanovsiga (30) tüli, mille käigus lõi Bogdanovs oma rahvuskaaslast mitu korda noaga.

Et ründaja ei nõustunud politseile ust avama, lõid kohale tulnud politseinikud vannitoa ukse maha ning viisid ta vägisi kaasa.

Mullu 30. septembri õhtul sai häirekeskus äreva kõne Sergeisi ja Vladimirsi töökaaslaselt Andreilt, kes selgitas vene keeles, et tema töökaaslane on viga saanud ja kõik kohad on verd täis. Kiirabi viis Sergeisi Tartu ülikooli kliinikumi, kus tal tuvastati neli torkehaava. Noahoope oli jagunud rindkeresse, kätte, õlga ja pähe. Rünnaku ohvrile tehti küll kohe ka operatsioon, kuid sellest hoolimata suri ta saadud vigastusse järgmisel päeval.

Bogdanovs sulges end pärast töökaaslase ründamist vannituppa. Et ründaja ei nõustunud politseile ust avama, lõid kohale tulnud politseinikud vannitoa ukse maha ning viisid ta vägisi kaasa. Alkomeetrisse Bogdanovsil puhuda ei õnnestunud. Hiljem tuvastati mehel joobeastmeks 0,8 mg/l, ehk 1,6 promilli. Kriminaalne joove on Eesti seaduse järgi 1,5 promilli.

Ema loobus kahjunõudest

Tänavu mais astus Bogdanovs Jõgeval kohtu ette. Ta tunnistas pärast süüdistuse ette lugemist end ka süüdi. Istungi eel keeldus ta kategooriliselt, et temast pilti tehtaks, ning kui kohtusaali sisenes tapetud Sergeisi ema, peitis Bogdanovs pea süüpingi piirde taha ja tõstis seda vaid selleks hetkeks, mil kohtunik teda kõnetas.

Esialgu esitas Sergeisi ema Bogdanovsi vastu ka tsiviilhagi, et katta üle 2500 euro suurused matusekulud ning saada moraalse kahju hüvituseks 50 000 eurot ohvri alaealise lapse tarvis. Hiljem loobus ta tsiviilhagist.

«See on mõttetu. Me arutasime poja elukaaslasega seda asja ja jõudsime järeldusele, et ei soovi sellelt inimeselt midagi saada. Maksma hakkaks ta niikuinii alles siis, kui vabaneb, ning poega see mulle tagasi ei too,» märkis ohvri ema Natalja mais peetud kohtuistungil.

Ka kinnitas Vladimirs Bogdanovsi käe läbi poja kaotanud Natalja, et ei soovi edaspidistel kohtuistungitel kohal viibida. «Mulle on see moraalselt nii raske. Ma ei taha seda enam uuesti läbi teha. Karistus palun teil määrata südametunnistuse järgi, kuid soovitavalt maksimaalse pikkusega,» sõnas Natalja kohtunik Raina Pärnale.

Lisaks kümne aasta pikkusele vanglakaristusele määras Tartu maakohus Vladimirs Bogdanovsile Eestist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse tema kinnipidamisest eelmise aasta 30. septembril.

Soov kanda karistus Eestis

Bogdanovsi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus tema tegu ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks ja arvestada karistuse mõistmisel süüdistatava kahetsust.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto on rahul, et kohus nõustus Bogdanovsi süüküsimuses prokuratuuriga. «Ka kohus leidis, et Bogdanovsi toime pandud tapmine ei olnud provotseeritud. Provotseeritud tapmise koosseis oleks mõistetavat vangistust lühendanud. Seega sisuliselt nõustus kohus prokuratuuri taotletud pika vangistuse, riigist väljasaatmise ja kümneaastase sissesõidukeeluga,» ütles Hinto.

Maikuus peetud esimesel istungil sõnas Bogdanovs, et süüdimõistmise korral sooviks ta karistust kanda Eestis. Prokurör ja kohus tema palvele vastu ei tulnud.

«Me ei saa endale lubada tülisid ja vaidlusi, mis kergekäeliselt arenevad väga jõhkrateks ning võivad kellelegi kaasa tuua väga ohtlikke vigastusi või surma. Selleks tuleb Eestis niivõrd tõsise kuriteo toime pannud inimesed vabadusest ja vajaduse korral ka riigist turvalisuse huvides eemal hoida,» lisas prokurör.