Tartumaal kadunuks jäänud mees leiti metsast, mehe enda sõnul soovis ta mõnda aega omaette olla.
Kadunuks jäänud mees elas mitu kuud metsas (1)
Möödunud nädalavahetusel andis tähelepanelik Kanepi jahiseltsi jahimees politseile teada Põlvamaal metsast leitud autost, teatas politsei. Sõiduk pälvis jahimehe tähelepanu, kuna see oli nähtavalt mõnda aega ühe koha peal seisnud: masina juures ei olnud värskeid sõidujälgi näha.
Auto juurde jõudnuna avastas ta üllatusega, et masinas istub väga habetunud mees. Jahimehele tundus mehe olekust ja napisõnalisusest, et ta võib abi vajada.
Sündmuskohale saabunud patrull selgitas, et tegu on oktoobris Tartumaal kodust lahkunud mehega, keda aktiivselt taga otsiti. Selgus, et mees lahkus kodust isiklikel põhjustel ja soovis mõnda aega omaette olla. «Nii sõitis ta autoga raskesti ligipääsetavasse metsatukka, ostis söögipoolist külapoest ning soojendas küünaldega autot, kus ta ööbis. Kiirabi kontrollis tema tervisliku seisundi üle ja mees anti lähedaste hoole alla,» kirjeldas Kagu jaoskonna politseimajor Madis Soekarusk.
Politsei tänab tähelepanelikku jahimeest, kes tegutses otsustavalt, kui märkas sügaval metsas kahtlastel asjaoludel seisvat autot ja selles istunud abivajavat meest.
Tarmo lahkus Tartu vallas Kastli külas asuvast kodust 9. oktoobri hommikul rohelist värvi Audiga. Mees pidi samal hommikul minema tööle paari kilomeetri kaugusel Vasula alevikus asuvasse ettevõttes, kuhu ta aga ei jõudnud. Ema ootas Tarmot sama päeva õhtuks koju, kuid sinna ta ei naasnud. Lähedaste sõnul on Tarmo vaikne ja enesesse tõmbunud mees ning nende sõnul ei ole selline kadumine tema tavapärane käitumisviis.
Politseijuht märkis, et sel aastal on politseile laekunud 3744 abipalvet leidmaks inimest, kelle asukohta lähedastel endil pole õnnestunud kiirelt selgitada. Mõnedel juhtudel on samad inimesed korduvalt kadunud.
Enamus kadunuks jäänud inimesi leitakse kiiresti üles – paari tunni või hiljemalt paari päevaga. Üldiselt kaovad sügisel enam marjulised-seenelised. «Alaealised annavad tööd kogu aasta vältel ning peaasjalikult on nad kodust või erikoolist ära jooksnud ega soovi, et neid leitaks. Samamoodi on tahtlikult oma asukohta varjanud või lähedaste teadmata välismaale lahkunud ka täiskasvanud,» rääkis Soekarusk.
Traagiliselt lõppenud kadumistest suurem osa on olnud vabasurmad, samuti õnnetused ja seda eriti talvisel ajal, mil maastikul hätta sattunud inimese jaoks on alajahtumiseks risk kõrgem. «Õnnetusjuhtumite üks peamisi soodustegureid on paraku olnud külma kõrval ka alkohol. Nimelt on alkoholi mõjul risk kõrgem, et kodust lahkudes võib alkoholi kuritarvitanut tabada terviserisk, ta võib kukkuda, viga saada või muul moel hätta sattuda. Ebaadekvaatne seisund vähendab võimalust selliseid ohte ennetada, samuti ohtu sattununa abi kutsuda või iseend, nii palju kui parasjagu võimalik, päästa,» ütles politseijuht.
Soekarusk selgitas, et lähedaste jaoks ei ole suuremat hingevalu kui teadmatus, kus neile kallis inimene viibib ja kas temaga on kõik hästi. «Olgu konflikt või isiklikud mured kui tahes suured, mõnele lähedasele võiks siiski jätta sõna, et lahkusite omal soovil ja ei soovi mõnda aega kellegagi kontakti. Seegi teadmine on lähedastele raske, kuid siiski kergem teadmatusest,» märkis politseijuht.