/nginx/o/2017/12/11/7397829t1hbcbe.jpg)
Tartu tervishoiukõrgkoolis nädala jagu päevi viibinud Jamaica tehnoloogiakõrgkooli esindajate säravaimaks elamuseks Eestis sai lumememme tegemine, rääkimata headest muljetest, mis neile jätsid tervishoiukõrgkooli moodsa tehnoloogiaga laborid ja auditooriumid ning mitmekesised õppimisvõimalused.
Jamaicalaste Tartusse tulek on seotud koostööga, millest esimest korda oli juttu tänavu veebruaris, mil tervishoiukõrgkooli esindajad viibisid Jamaica tehnoloogiakõrgkoolis. Kahe kõrgkooli sihiks sai üleilmse koostöö ja õpirände rakendusuuringu tegemine.
Uuringus kirjeldati mõlema kõrgkooli üliõpilaste senist kogemust ning valmidust õppida ja töötada võõrsil, mitmekultuurilises keskkonnas. Püüti teada saada, kuidas üliõpilased ise hindavad oma ettevalmistust õpirändeks ja toimetulekuks võõras keskkonnas ning mismoodi saaksid kodukõrgkoolid neid selleks paremini ette valmistada.
Tervishoiukõrgkooli rahvusvaheliste suhete spetsialist Danel Jantra ütles, et kaugest kontinendist hoolimata kattusid tudengite vastused suuresti. Näiteks põhjustena, miks välismaale õppima mitte minna, nimetati perekonda ja raha, samas valmisolek võõrsile õppima minekuks on mõlemas kõrgkoolis suur.
Danel Jantra kinnitusel õpibki Tartu tervishoiukõrgkooli tudengitest igal aastal välismaal viis protsenti. Jamaical on see protsent palju väiksem, kuna riigis ei ole niisugust programmi, mis noorte õppimist välismaal toetaks.
Jamaica tehnoloogiakõrgkool on suur õppeasutus, mis hõlmab kolme kolledžit ja viit teaduskonda ning Tartu tervishoiukõrgkool teeb koostööd just terviseteaduse kolledžiga. Kui Tartu tervishoiukõrgkoolis on seitse kõrghariduse õppekava, siis Jamaica terviseteaduse kolledžis kaheksa ning kuus neist kattuvad.
Koostöö kahe kõrgkooli vahel jätkub ning tulevikus plaanitakse edasi liikuda nii tudengite praktika kui ka õppejõudude vahetuse vallas, samuti jätkata vananeva maailma ja vaimse tervisega seotud uuringuid.
Danel Jantra lisas, et tervishoiukõrgkoolil on koostöösidemed paarikümne õppeasutusega, enamasti Euroopas, ja Euroopas laabubki kõik tavaliselt sujuvalt ja probleemideta. «Maailm ei ole aga mitte igal pool ühesugune ja probleemideta, seepärast on suhted Jamaicaga tõeliselt rikastavad,» nentis ta.
27. novembrist 6. detsembrini Tartus viibinud jamaicalased ütlesid, et jahedast ilmast hoolimata oli neil Eestis olla erakordselt soe ja mugav, justkui oleksid nad Eesti asemel jõudnud hoopis koju Jamaicale.
/nginx/o/2017/12/13/7402791t1hea6f.jpg)
Joseph Grannum rääkis, et tema on õppinud meditsiini Harkivis ajal, mil Ukraina oli veel Nõukogude Liidu osa. Just tollesse aega jäi ka tema esimene visiit Tallinnasse ning tal on meeles, et juba siis paistis Eesti talle väga euroopalikuna. Nüüd leidis ta, et eestlased on soojad ja abivalmid ning räägivad hea meelega oma kultuurist ja keelest, kui selle kohta küsida, ega ole sugugi kinnised.
Primla Williamson-Monroele jättis eriti tugeva mulje tervishoiukõrgkooli ja Tartu ülikooli kliinikumi koostöö. Ta rõhutas, et mõistab hästi sellest koostööst tõusvat kasu nii õppeprogrammidele, tudengeile kui ka õppejõududele.
Adella Campbell lisas, et tervishoiukõrgkooli õppekeskkond ei ole mitte ainult tudengisõbralik, vaid on igati tunda, et selle tehnoloogiline varustatus motiveerib kõigiti õppima.
Jannet McIntosh ütles, et kuigi nende maad asuvad teineteisest kaugel, on õpetamise strateegia Jamaical ja Eestis sarnane.
Sellest hoolimata näis talle, et Tartus on ressursse palju rohkem, eriti tõstis ta esile radioloogiatehnikuks õppivate üliõpilaste võimaluse kasutada kõrgkooli sisse seatud röntgenikabinetti, kus saab õppida nii mammograafia kui ka röntgen- ja ultraheliuuringute tegemist.
Kõik jamaicalased märkisid oma elamustes ära ka Suure Munamäe ja Suure Muna kohviku külastuse. Viimase tualett oli muudetud diskoruumiks ning see vaimustas jamaicalasi sedavõrd, et nad pidasid seal maha väikse tantsu- ja laulupeo.
Suur Munamägi jäi neile ette, kui nad külastasid Lõuna-Eesti haiglat, mis on Tartu tervishoiukõrgkooli üks praktikabaase.