Pime pidi ERMi uksel tõestama, et ta ikka on pime

Kui tavakülastajal jagub ERMis uudistamist küll ja veel, siis nägemispuudega inimeste võimalused pole kiita: puudu on nii audiogiid kui ka punktkirjas materjalid eksponaatide juures. Pilt on illustratiivne Foto: Margus Ansu

Eesti pimedate liidu juhatusse kuuluv Jakob Rosin käis pühapäeval Eesti Rahva Muuseumis. Paraku jäi kogu külastusest noormehele mõru maik, sest nägemispuudega inimeste põli meie riigi esindusmuuseumis pole just kiita.

Külastus sai kohe ebameeldiva sissejuhatuse, kui Rosinalt küsiti tõendit selle kohta, et ta tõepoolest pime on. «Paberit mul kaasas polnud, kuid mul on valge kepp ning ka visuaalselt on aru saada, et ma tõepoolest mitte midagi ei näe,» rääkis Rosin. Ta on käinud paljudes muuseumides nii Eestis kui välismaal ning seesugust asja pole varem ette tulnud.

Jakob Rosin. Foto: Erakogu

«Küll on olnud seda, et kui ei tea, et nägemispuudega inimesele on mõeldud soodus- või tasuta pilet, ning olen läinud piletijärjekorda, on teenindajad tulnud ligi ja öelnud, et järjekorras pole vaja seista, saate näitusele tasuta,» kõneles Rosin. Ta lisas, et bürokraatia on mõistagi bürokraatia ning teenindaja pole süüdi, kui eeskirjades näpuga järge ajab, kuid meele mõruks tegi episood ikka.

Mitmeid pettumusi

Kui Jakob Rosin oli suutnud viimaks ära tõestada, et ta ikka on pime, suundus ta koos kaaslastega näitusele. Kogetu valmistas talle paraku pettumuse, ennekõike seetõttu, et eksponaatide juures polnud punktkirjas materjale ega pakutud ka audiogiidi võimalust.

«Mingeid asju oli, mida sai katsuda ja kogeda, kuid mitte kuigi palju. Eeldasin ausalt öeldes märksa enamat ning teistele nägemispuudega inimestele seda muuseumi soovitada ei julgeks,» tõdes Rosin.

Positiivsete näidetena tõstis ta esile tervishoiumuuseumi ning Kadrioru lossi ja kunstimuuseumi. «Seal on palju pimedate inimeste peale mõeldud, näiteks on seal katsutavad lossimaketid ning kunstiteosed on punktikirjas kirjeldatud,» täpsustas Rosin.

Ta lisas, et ka ERMi hoone ligipääsetavus jätab paremat soovida, näiteks pole liftis nuppudel punktkirjas tähiseid ega ütle lift sedagi, kus korrusel parasjagu ollakse.

«Tänapäevastele nõudmistele see ei vasta,» oli Rosin konkreetne.

Kuulub plaanidesse

Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete juht Kaarel Tarand nentis, et muuseum on Rosina ja teiste nägemispuudega inimeste muredega kursis ning ta andis lootust, et järgmisel aastal peaks olukord selles vallas olema märksa parem.

«Seni on see jäänud ressursipuuduse taha, kuid nii audiogiid ja punktkirjas materjalid näitusealal kui ka erivajadustega inimeste juhendajate koolitamine on pandud järgmise aasta plaanidesse,» kinnitas Tarand. «Kedagi pole unustatud, aga nii kurb kui see ka pole – mõne asjaga läheb rohkem aega kui aastate eest optimistlikult loodeti.»

Mis puudutab aga pimedalt tõendi nõudmist, siis siinkohal jäi avalike suhete juht filosoofiliseks.

«Muidugi unistame me sada protsenti täiuslikust teenindusest, aga mõnikord tuleb veel ette ka ebatäiuslikkust. Aga tagasisidet alati arvestame ja kus esineb puudujääke, püüame end parandada,» ütles Tarand.

Seni kuni audiogiid ega punktkirjas materjalid pole kättesaadavad, soovitab Tarand nägemispuudega inimestel kasutada grupigiidi võimalusi.

«Tegelikult soovitame seda kõigile inimestele, kes esmakordselt muuseumi külastavad. Nii saab kätte üldise ülevaate ja põhimõtted, kogu näitust korraga niikuinii esimese korraga läbi käia pole võimalik,» märkis Tarand.