/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2009/01/15/117907t1hf359.jpg)
Eile Jõgeval peetud VI Jõgevamaa arengukonverentsil «Säästlik energiakasutus Jõgevamaal» jäi kõlama tõdemus, et võidumehed on need omavalitsused, kes viisid oma küttemajanduse õigel ajal üle kohalikule taastuvale toorainele.
Jõgevamaa arengukonverents: kohaliku kütuse kasutajad on eelisseisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojusenergia temaatika sai konverentsi kavva võetud seetõttu, et Jõgevamaal on toasooja hind võrreldes näiteks Tartuga oluliselt kõrgem. Mida teha, et sooja hind oleks odavam ning milliseid võimalusi saab kasutada olukorra parandamiseks, seda kõike kokkutulnud ka kuulda said.
Jõgeva kaugkütte arengust ja soojahindade kujunemisest kõneles AS-i Eraküte tegevdirektor Priit Tiit, kelle kinnitusel käib arveldamine ja soojusenergia eest tasumine Jõgeval jätkuvalt korteripõhiselt. Tiit lisas, et linna küttev soojafirma müüb ühistutele soojusenergiat viis protsenti odavamalt, sellest hoolimata puudub suurte majade elanikel huvi korteriühistute loomise järele.
Praegu saabub kütteperioodil mitmelt poolt teateid ülekütmise kohta. Kui elanikud moodustaksid ühistud ning reguleeriksid maja kütmist ise, oleks võimalik ka lisakokkuhoid, leidis Tiit.
Omalt poolt saaks firma täiustada küttetrasside isolatsiooni ning kaaluda alternatiivsete kohalike kütuste kasutamist.
Palju oli juttu kohalike taastuvenergiaallikate kasutuselevõtust ning võimalustest kasutada selleks Euroopa Liidu tuge. Tõdeti, et toetusmeetmete kasutamiseks on käes üsna viimane minut ning tegutseda tuleb kiiresti.
Hoonete energiaauditist rääkinud Vahur Liivaku sõnul on võimalik saavutada arvestatav kokkuhoid töödega, mis ei nõua märkimisväärset raha. Nendeks on näiteks soojussõlme häälestus, liigsete avade sulgemine, uste ja akende tihendamine või kasvõi see, et inimesed ei pese nõusid jooksva sooja vee all.
Saare vallavanem Jüri Morozov andis ülevaate, kuidas tema omavalitsuses kasutatakse soojusenergia saamiseks taastuvaid energiaallikaid. Puiduga kütmine hoiab vallas soojusenergia hinna vastuvõetaval tasemel ning loob juurde maal nii vajalikku tööhõivet.
Põltsamaa linna kütmisest ning aastate eest pooleli jäänud gaasitrassi ehitusest Jõgevalt Põltsamaale kõneles Fortum Termesti juht Margo Külaots. Gaasi ei müüda Külaotsa sõnul uue torujuhtme kaudu seetõttu, et vedelkütuste kasutamine on seni olnud odavam. Viimase aja kütuste hinnatõus võib muuta gaasi taas atraktiivseks ning tehniline valmisolek Põltsamaa piirkonnas maagaasi kasutamiseks on olemas.
Külaots lisas, et ettevõte on soojatrasse ka jõudumööda uuendanud ning tänu investeeringutele on trasside soojakaod vähenenud märgatavalt.
Veel tõi Fortumi esindaja välja konkurentsiameti kinnitatud soojuse piirhinnad Eestimaa linnades, millest nähtus, et kohaliku kütuse kasutamine tähendab elanikele hinnanguliselt viiendiku kuni neljandiku võrra väiksemaid soojaarveid võrreldes maagaasiga.
Samuti hoiatas ta kokkutulnuid kaugküttevõrgu lammutamise eest. Lühiajalise kasu saamise asemel tuleks vaadata probleeme 10 - 15 aasta perspektiivis. Teatud kütteviiside hinnad võivad olla vägagi ebastabiilsed ning korraldamata küttemajandus võib tekitada ka väga suuri sotsiaalseid probleeme.
Konkurentsiameti energeetika osakonna nõunik Riina Randmaa pani omavalitsustele südamele, et elanike eest seismine ning küttefirmade vahel konkurentsi tekitamine on nende ülesanne. Toimiva konkurentsi tingimustes ei ole teistel institutsioonidel tarvis hindu reguleerida ning elanikud saaksid ise valida neile sobiliku soojatootja.
Kohaletulnute kinnitusel said nad palju uut ja vajalikku informatsiooni, mida igapäevaelus rakendada, kinnitas Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Klaire Ründva.