/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/08/7390323t1hb268.jpg)
- Tartu kesklinnast leiab jõulukuul vana head kunsti.
Tartu Gildi galeriis on praegu kõige vaadeldavamal kohal Eesti maalikunstniku Peet Areni 1920. aastate keskel loodud «Pietà» – teos, mis kujutab ristilt maha võetud Jeesust ja leinavat Maarjat.
Gildi galeriis näeb Peet Areni teost «Pietà»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gildi galerii perenaine Roosi Pedassaar on selle kuldraamis teose tõstnud aukohale ehk sättinud molbertile – nii ei saa see kellelgi kahe silma vahele jääda.
Kunstiteadlane Mai Levin on oma eksperthinnangus öelnud, et tegu on Peet Areni säilinud piibliteemalistest kompositsioonidest suurimaga, mille 1925. aastal tehtud kavand-tuśśijoonistus asub Eesti Kunstimuusuemis.
Peet Areni piibliteemalised kompositsioonid on mõjutatud Mai Levini sõnul kindlasti ka saksa ekspressionistlikust kunstist, kuigi ekspressionism oli tollal taandumas. Teos on maalitud Peet Areni varasema pooliku töö peale nagu Areni puhul sageli, ning lõuendi pöördel on ähmaselt nähtav üks jaapanlik naise poolfiguur.
Peet Aren sündis Viljandimaal 1889. aastal, õppis Õpetajate Seminaris Tartus ja lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia kuldaurahaga. Ta oli Eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik, kes 1944. aastal põgenes koos abikaasa Kariniga Saksamaale ja elas mõnda aega pagulaslaagreis kuni 1949. aastani, mil emigreerus USA-sse. Ta suri 1970. aastal New Yorgis.
Peet Areni pompöösne maal «Pietà» on aga vaid üks osa Gildi galeriisse detsembris välja pandud vanema kunsti näitusmüügist. Seinal näeb veel Eduard Viiralti kolme graafikatööd: «Naine maoga», «Kuningas» ja «Võitlus».
/nginx/o/2017/12/08/7390327t1h471c.jpg)
Samuti Priidu Aaviku õlivärvidega maalitud akte, Aleksander Kulkoffi akarelle, August Pulsti vaadet merele, Kalju Nageli loodud maastikumaali ja Lui Lätti järvemaali. Ka on näitusel Eduard Maaseri, Johannes Saarniidu, Gregor von Bochmanni, Herman Talviku ja Olav Marani tööd.
/nginx/o/2017/12/08/7390341t1h7f8a.jpg)