Rukkipõldudel sündisid rekordid kehvast ilmast hoolimata

Sel aastal rekordilise rukkisaagi kasvatanud Ahti Aruksaarel on praegu väike hingetõmbeaeg, mil tema ettevõttes valmistutakse uueks hooajaks. Nüüd loodab mees, et ilmataat kingib vilja talvitumiseks sobivad tingimused. Foto: Sille Annuk

Selle aasta jahe ja vihmane suvi tegi Eesti põllumeeste meele mõruks, siiski võivad üksikud neist aastat kokku võttes ka rõõmu tunda. Nimelt ületas kaks põllumeest tänavusel viljelusvõistlusel rukkisaagi rekordi.

Rannu kandi põllumees, OÜ Viljameister juht Ahti Aruksaar kogus rukkipõllu ühelt hektarilt 10,8 tonni vilja. Senine rukkirekord, 10,4 tonni hektari kohta, sündis mullu Viljandimaal Tuuli Vaaraku põllul.

«Õigupoolest oli suvi teraviljale soodne. Aasta keeras kihva vihmane koristusperiood,» rääkis rekordimees Aruksaar.

Rukist külvas ta 48 hektarile, kasvatamiseks valis talirukkisordi Livado, mis on hübriidsort. «Aeg on näidanud, et hübriidid annavadki aasta-aastalt järjest rohkem saaki,» selgitas rekordsaagi koristanud Aruksaar.

Lisaks heale sordile nimetas ta rekordtulemuse sündimise eelduseks ka hea eelkultuuri. «Enne rukki külvamist kasvatasime tol põllul hernest, mis muutis mulda ikka nii palju paremaks ja rukki saagikust kindlasti märkimisväärselt suurendas,» märkis ta.

Vormi ajastamine

Aruksaar tunnistas, et võtab igal aastal viljelusvõistlust täie tõsidusega. «Võrdlus tippspordiga on igati omal kohal. Tippvormi ajastamine, peenhäälestus ja lõpusooritus on hea saagi saamisel väga olulised,» märkis ta.

Kui viljelusvõistlust juba tippspordiga võrrelda, kas siis on seal oma osa ka dopingul? «Kindlasti on seal dopingul ruumi, aga see võib põllupidajale väga valusalt kätte maksta,» ilmestas Aruksaar olukorda, kui põllumees väetamisega liiale läheb. 

Siinkohal kehtib põllumehele lihtne, kuid ainuõige vanasõna: narrid põldu korra, narrib põld sind üheksa korda. Teisalt peab suur saak ka kasu tooma ning kui vilja kasvatamisel kalliste väetistega liiale minna, ei pruugi ka rekordsaak tehtud kulutusi tagasi teenida. 

Siiski ei saa ka rekordilise rukkisaagi kasvatanud Aruksaar aastaga lõplikult rahule jääda. «No liblikõielistega läks ikka väga halvasti. Kogu uba jäi maha ja kahte kolmandikku hernest ei saanud me ka ära koristada,» selgitas ta.

Et ka vilja koristamise ja kuivatamise kulud olid Aruksaarel sel aastal üle mõistuse kõrged, tuleb tal nüüd esialgu uueks aastaks planeeritud investeeringud edasi lükata. «Masinaparki kindlasti uuendada ei saa,» lisas OÜ Viljameister juht.

Uus sort

Põltsamaa lähistel tegutseva osaühingu Vitsjärve Põldur juht Tanel Tõrvand ületas samuti mulluse rukkisaagirekordi, kuid jäi napilt Ahti Aruksaare rukkisaagile alla. Tõrvand koristas ühelt hektarilt 10,7 tonni rukist.

Tänavu laiusid osaühingu Vitsjärve Põldur rukkipõllud 105 hektaril. Külvamiseks valis ta hübriidsordi Bono. «See on üsna uus sort, hea võrsumise ja madala kõrrega, seda on lihtne koristada,» lisas Tõrvand.

Varem on ta viljelusvõistluse võitnud kahel korral. Kaks aastat tagasi oli ka rukkirekord tema käes. Siis koristas Tõrvand ühelt hektarilt 10,3 tonni vilja.

«Eks viljelusvõistlusel osalemine on põllumehele ikka rohkem selline sportlik hasart,» märkis Tõrvand. Järgmisel aastal proovib ta viljelusvõistlusel osaleda talirapsiga. «Rukis sai sel aastal nii hilja maha, külvasime seda peaaegu et pori sisse. Vaevalt sealt miskit head tuleb,» selgitas Tõrvand, miks ei plaani ta uuel aastal rukkikasvatuse arvestuses osaleda.

Maa saab otsa

Vitsjärve Põlduri juht jäi aastaga enam-vähem rahule. «Õnneks mul polnud uba maas,» selgitas ta. Nimelt oli just uba see, mis enamikul põllumeestel vihma tõttu koristamata jäi.

Tõrvand nentis, et ikkagi kriibib veidi hinge hernesaagi saatus. «Üle poole sellest randaalisime sisse,» sõnas ta.

Erinevalt rukkirekordi omanikust Aruksaarest ei pea Tanel Tõrvand investeeringuid edasi lükkama. «Plaanis on masinaparki uuendada ja kuivatile järelsäilitustünnid soetada,» sõnas Tõrvand. Uuel aastal on tal põllukultuuride all 1150 hektarit.

Mis maasse puutub, siis paraku vabu põllulappe naljalt enam Eestimaal saada polegi. Tõrvand jääks enda sõnul rahule, kui saaks ettevõttele veel 50 hektarit haritavat maad juurde. «Ega seda nii naljalt kuskilt võtta olegi. Maa ostmisel ja rentimisel kehtivad meil juba džungliseadused,» tõdes ta.